2011. aasta Lõuna-Osseetia presidendivalimised

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

2011. aasta Lõuna-Osseetia presidendivalimiste esimene voor toimus 13. novembril.[1] 27. novembril toimunud teise vooru pääsesid Anatoli Bibilov ja endine haridusminister Alla Džiojeva. Džiojeva kogus teises voorus valimiskomisjoni poolt avaldatud esialgsetel andmetel 56,7% häältest. Keskvalimiskomisjon tunnistas valimised üksmeelselt toimunuks, kuid 29. novembril tühistas ülemkohus Bibilovi kaebuse alusel valimistulemused ja määras valimiste uueks toimumisajaks 25. märtsi 2012. Parlament (teistel andmetel valitsus) keelas seejärel Džoijeval järgmises valimisvoorus osalemise.

Kandidaatide registreerimine lõppes 8. oktoobril.[1] Senine president Eduard Kokoitõ kandideerida ei saanud, sest põhiseadus ei lubanud üle kahe järjestikuse ametiaja.

Ajalehe Kommersant andmetel kavatses Venemaa valimistel juba varakult toetada Lõuna-Osseetia erakorraliste olukordade ministrit Anatoli Bibilovit ja mitte anda Kokoitõle võimalust aidata võimule oma protežee. Kreml ei olnud nimelt rahul Moskva poolt Lõuna-Osseetia taastamistöödeks eraldatud raha kuritarvitamisega Kokoitõ poolt.[2]

Väidetavasti oleks Kokoitõ soovinud ametisse jääda ja muuta selle võimaldamiseks konstitutsiooni, kuid Venemaa Föderatsiooni presidendi administratsiooni juht Sergei Narõškin laitis selle korduvalt maha. Kokoitõ võimalused tuhmusid veelgi, kui üks mõjuvõimsamaid toetajaid Venemaa võimuringkondades, FSB asedirektor Vjatšeslav Ušakov, 2011. aasta veebruaris ametist priiks lasti.[2]

4. mail 2011 tegi initsiatiivgrupp ettepaneku viia läbi referendum Kokoitõle uue ametiaja võimaldamise küsimuses, kuid 14. juunil teatas ülemkohus, et ei anna selleks luba.[1]

Venemaa president Dmitri Medvedev väljendas Bibilovile avalikult toetust ja kohtus temaga valimiste teise vooru eel.

Valimiste teise voor esialgste tulemuste avaldamise järel esitas Bibilov protesti, milles väitis, et Džiojeva toetajad hirmutasid valijaid ja ostsid hääli. Riigiduuma liikmest valimisvaatleja Konstantin Širšov andis ülemkohtule tunnistuse, mille kohaselt tegid Džiojeva toetajad valimisjaoskondades illegaalset kampaaniat.[3]

Džiojeva ülemkohtu otsust ei aktsepteerinud ja kuulutas end võitjaks. Ta teatas uue valitsusnõukogu moodustamisest ja kutsus oma toetajaid tänavatele. Lõuna-Osseetia peaprokurör nimetas tema tegevust ebaseaduslikuks ja süüdistas teda "värvilise revolutsiooni" õhutamise katses. Venemaa välisministeerium kutsus kõiki asjaosalisi Lõuna-Osseetia võimude otsust austama.

Kordusvalimised toimusid 25. märtsil 2012. Presidendikandidaadid pidid tegema osseedi ja vene keele eksami.[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]