Peaahelik

Suur-Kaukasuse Peaahelik, tuntud ka kui Veelahkmeahelik (vene keeles vastavalt Главный хребет, Водораздельный хребет), on Kaukaasia mäestikus asuv keskne mäeahelik. See kulgeb loode-kagu suunas Mustast merest Kaspia mereni.

Peaahelik moodustab Suur-Kaukasuse kõrgeima ja massiivseima osa ning mõnede käsitluste kohaselt tähistab see Euroopa ja Aasia maailmajao geograafilist piiri.

Aheliku kõrgeimad tipud paiknevad selle kesk- ja idapoolses osas. Kõrgeim tipp on Šhara (5058 m), mis asub Gruusia ja Abhaasia piiril. Läheduses paikneb ka Dõgtau (5205 m) ning mitmed teised üle 5000 meetri kõrgused tipud.

Suur-Kaukasuse Peaaheliku põhjanõlvalt saavad alguse mitmed jõed, mis kuuluvad Musta mere vesikonda. Üks tähtsamaid neist on Kuban, mis saab alguse Elbruse piirkonnast ja voolab läbi Venemaa lääneosa. Samalt nõlvalt saavad alguse ka Terek, Baksan, Malka ja mitmed teised jõed, mis voolavad läbi Põhja-Osseetia ja Kabardi-Balkaaria. Terek on aga erandlik – kuigi see saab alguse põhjanõlvalt, ei suubu ta Musta merre, vaid pöördub itta ja voolab lõpuks Kaspia merre.

Lõunanõlvalt, mis langeb Gruusia ja Aserbaidžaani suunas, algavad jõed, mis kuuluvad Kaspia mere vesikonda. Olulisim neist on Qanıx (Alazani), mis voolab läbi Kahhethi piirkonna Gruusias ja jätkab teed Aserbaidžaanis, olles osa suuremast Kura jõgikonnast. Samasse süsteemi kuulub ka Iori jõgi.

Peaaheliku lääneosas saavad alguse mitmed lühikesed kuid veerohked jõed, mis voolavad otse Musta merre. Näiteks Enguri ja Rioni jõgi Gruusia lääneosas saavad oma vee Peaaheliku lõunanõlvalt. Need jõed on piirkonnas olulised, sest neid kasutatakse nii niisutamiseks kui ka hüdroenergia tootmiseks.

Viited

Vaata ka

Kõrvalahelik