Mine sisu juurde

Küllusesarv

Allikas: Vikipeedia
Küllusesarved Panama vapilt
Harkovi vapp

Küllusesarv (ladina keeles cornu copiae) on vanakreeka mütoloogiast pärinev külluse ja toidu sümbol. Seda kujutatakse tavaliselt suure sarvekujulise anumana, kust pudeneb vilju, lilli, pähkleid ja muud söödavat, vahel muidki rikkusi.

Seda on Lääne kunstis kasutatud antiikajast saadik ja tänapäeval seostatakse seda Põhja-Ameerikas peamiselt tänupühaga.

Mütoloogias

[muuda | muuda lähteteksti]

Antiikmütoloogias on küllusesarve tekkele kaks seletust.

Levinum neist on seotud Zeusi noorpõlvega. Zeusi tuli peita oma isa Kronose eest, et viimane teda alla ei neelaks.[1] Zeusi varjati Kreetal Dikte mäel.[1] Piima andis talle kits Amaltheia.[2] Legendi teise versiooni järgi nimetati Amaltheiaks nümfi, kellele see kits kuulus.[3][4] Tulevane jumalate kuningas oli juba imikuna ebatavaliselt tugev. Mänguhoos murdis ta kitsel ühe sarve peast.[2] Zeus kahetses seda ja lubas, et äramurtud sarvest saab küllusesarv, mille seest tuleb kõike, mida süda võib ihaldada.[2]

Roomlased meenutasid küllusesarve saamisloo juures Heraklest.[4] Herakless võitles jõejumala Acheloosiga Deianeira pärast, keda mõlemad tahtsid oma naiseks.[5][6] Acheloos ei tahtnud Heraklesega võidelda, sest teadis, et jääb jõu poolest alla, aga Herakles keeldus läbirääkimistest, mistõttu Acheloos võttis sõnni kuju ja ründas teda.[6] Herakles murdis Acheloosil ühe sarve.[5][6] Hiljem vahetas Acheloos selle Amaltheia küllusesarve vastu.[5]

Küllusesarv muutus kõigi õnnetoovate jumalate tunnuseks.[3][7] Seda kujutatakse viljadega, eriti puuviljadega täidetuna ja lilledega pärjatuna.[3] See sümboliseeris küllust ja viljakust.[7] Müntidel sümboliseeris see võimulolija õnnistusrikast valitsemist.[7] Eriti seostati küllusesarvega õnnejumalannat Tychet, keda roomlased nimetasid Fortunaks.[7]

Rooma keisrikultuse raames kujutati küllusesarvega kõiki jumalaid, kes esindasid rahu (Pax Romana), teiste seas külluse personifikatsiooni Abundantiat ja Rooma linna viljavaru jumalannat Annonat. Allilmajumalat Plutost kujutati müsteeriumides põllumajandusest ja maavaradest tuleneva ning vaimse rikkuse jumalana, kes hoiab maalidel tihti küllusesarve.[8]

Kasutus tänapäeval

[muuda | muuda lähteteksti]
USA mereväe kokk valmistab tänupüha õhtusöögiks saiast küllusesarve

Põhja-Ameerikas seostatakse küllusesarve mõnikord tänupühaga. Küllusesarve nime (inglise keeles Cornucopia) kannab igas novembris Kanadas Briti Columbias Whistleris toimuv veini- ja toidupidu.

Colombia, Panama ja Peruu vapil on kujutatud küllusesarv, millest voolab välja kuldseid münte. Lisaks on Panama vapil veel teinegi küllusesarv, millest voolab välja paljusuguseid vilju, nii puu- kui ka teravilju.

20. sajandi alguses muutus küllusesarv populaarseks Venemaal, kus seda hakati kujutama paljude linnade vapil. Need linnad olid Lõuna-Gruusias asuv Ahhaltsihhe, Harkov, Voroneži kubermangus asuv Korotkojaka, Permi kubermangus asuv Kungur, Peterburi kubermangus asuv Novaja Ladoga, Kiievi kubermangus asuv Pjatigorõ, Leedus asuv Raseiniai ja Verhneudinsk, mis tänapäeval kannab nime Ulan-Ude.

Küllusesarve kasutatakse halloween'i ajal tehtavates kehamaalingutes, kuna see sümboliseerib viljakust, õnne ja küllust.

Noorteromaanis "Näljamängud" on küllusesarv hiiglaslik kuldne sarv, mis sisaldab suures koguses relvi ja varustust.

Galerii

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 Stephanides 1991, lk. 14
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 Stephanides 1991, lk. 16
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 Antiigileksikon, 1. kd., lk. 35
  4. ↑ 4,0 4,1 Hamilton 1975, lk. 289
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 Antiigileksikon, 1. kd., lk. 11
  6. ↑ 6,0 6,1 6,2 Hamilton 1975 lk. 160
  7. ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 Antiigileksikon, 1. kd., lk. 296
  8. ↑ Clinton 1992, lk. 105–107

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Küllusesarv&oldid=6383553"