Mine sisu juurde

Krüptoon

Muuda linke
Allikas: Vikipeedia
36



8
18
8
2
Kr
83,80
Krüptoon

Krüptoon (tähis Kr) on element järjekorranumbriga 36.

Selle nimetus on tuletatud kreekakeelsest sõnast κρυπτός (kryptós) ja tähendab 'peidetud'. Elemendil on 6 stabiilset isotoopi ja umbes 30 ebastabiilset isotoopi. Krüptooni avastasid William Ramsay ja Morris Travers 1898. aastal Suurbritannias. Aastatel 1960–1983 kasutati krüptooni meetri pikkuse defineerimiseks.

Omadustelt on krüptoon lõhnatu, maitsetu, värvitu väärisgaas. Seda kasutatakse valgustite, valgusreklaamide ja laserite valmistamiseks. Krüptooni leidub Maa atmosfääris ja selle kontsentratsioon on 1 ppm. Krüptooni toodetakse õhust fraktsioneeriva destillatsiooni abil.

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]
Krüptooni avastaja William Ramsay oma laboris töötamas

Krüptooni avastasid Suurbritannias 1898. aastal šoti keemik Sir William Ramsay ja inglise keemik Morris Travers. Nad leidsid krüptooni jääkidest, mis olid pärast suurema osa vedeldatud õhu komponentide aurustamist järele jäänud. Mõni nädal hiljem avastati sarnase protsessi abil neoon.[1] William Ramsay sai 1904. aastal Nobeli keemiaauhinna mitme väärisgaasi, sealhulgas krüptooni avastamise eest.

Aastal 1960. defineeriti meeter rahvusvahelise kokkuleppe alusel krüptoon-86 vaakumis emiteeritava oranži lainepikkuse (605,78 nanomeetrit) järgi: üks meeter võrdus 1 650 763,73-kordse lainepikkusega. See kokkulepe vahetas välja pikka aega kasutusel olnud meetri standardi, milleks oli plaatina ja iriidiumi sulamist tehtud varras, mida hoiti Pariisis. Varda pikkuseks loeti algselt ühte kümnendmiljondikku Maa polaarümbermõõdu kvadrandist. Krüptoonil põhinev definitsioon asendati omakorda 1983. aasta oktoobris, kui Rahvusvaheline Kaalude ja Mõõtude Büroo defineeris meetri teepikkusena, mille valgus läbib vaakumis 1/299 792 458 sekundi jooksul.[2][3][4]

Omadused

[muuda | muuda lähteteksti]
Krüptooni spektrijooned

Krüptooni iseloomustavad mitu teravat spektrijoont, tugevamad neist roheline ja kollane.[5] See on üks uraani lõhestumise produkte.[6] Tahke krüptoon on valget värvi ja kristalliline, kuubilise tahktsentreeritud kristallvõrega nagu teised väärisgaasid[7] (välja arvatud heelium, mis on heksagonaalse tihepakendatud kristallstruktuur).

Isotoobid

[muuda | muuda lähteteksti]

Omadustelt on krüptoon väärisgaas. Ta kondenseerub temperatuuril −153 kraadi Celsiust ja tahkub temperatuuril −157 kraadi Celsiust.[viide?] Looduslikul krüptoonil on kuus stabiilset isotoopi (78Kr, 80Kr, 82Kr, 83Kr, 84Kr, 86Kr), lisaks tuntakse umbes kolmekümmet ebastabiilset isotoopi ja tuumaisomeeri.[8] 81Kr tekib atmosfäärireaktsioonide käigus looduslikust krüptoonist. See on radioaktiivne, poolestusajaga 230 000 aastat. Krüptoon on veepinna läheduses äärmiselt lenduv, kuid 81Kr-i kasutatakse vana (50 000 – 800 000 aastat vana) pinnavee vanuse määramiseks.[9]

85Kr on inertne radioaktiivne väärisgaas 10,76-aastase poolestusajaga. Seda tekib uraani ja plutooniumi lagunemisel, näiteks tuumapommi katsetuste käigus või tuumareaktoris. 85Kr vabaneb kütusevarraste ümbertöötlemisel. Selle kontsentratsioon on konvektsiooni tõttu põhjapoolusel 30% suurem kui lõunapoolusel.[10]

Keemilised omadused

[muuda | muuda lähteteksti]
Krüptoondifluoriid

Nagu ka teised väärisgaasid, on krüptoon keemiliselt väheaktiivne. Kuid pärast esimese ksenooni ühendi edukat sünteesi 1962. aastal teatati krüptoon difluoriidi (KrF2) sünteesist 1963. aastal.[11] Samal aastal teatati ka KrF4 sünteesimisest Grosse ja tema meeskonna poolt[12], kuid see osutus hiljem veaks.[13] On kinnitamata teateid baariumi soolast krüptooni hapnikhappega.[14] ArKr+ ja KrH+ mitmeaatomilisi ioone on uuritud ja leidub tõendeid KrXe ja KrXe+ eksistentsi kohta.[15]

Peale fluoriidide on leitud ka teisi krüptooni aatomeid sisaldavaid ühendeid. KrF2 ja B(OTeF5) reaktsioonil tekib ebastabiilne ühend Kr(OTeF5), mis sisaldab krüptooni-hapniku sidet. Krüptooni-lämmastiku side leidub [HC≡N–Kr–F]+ katioonis, mis tekib KrF2 [HC≡NH]+[AsF6]- reageerimisel temperatuuril alla −50 °C.[16][17] On teateid, et HKrCN and HKrC≡CH on stabiilsed temperatuuridel alla 40 K.[11]

Esinemine looduses

[muuda | muuda lähteteksti]

Maal on säilinud kõik väärisgaasid peale heeliumi, mis olid olemas Maa tekkimise ajal. Krüptooni sisaldus atmosfääris on umbes 1 ppm. Seda on võimalik eraldada vedelast õhust fraktsioneeriva destillatsiooni abil.[18] Krüptooni täpset kogust kosmoses ei teata, kuna see sattub sinna meteoriitide ja päikesetuulte tõttu. Esmaste mõõtmiste tulemuste põhjal leidub seda kosmoses ülekülluses.[19] Marsi atmosfääri krüptooni sisaldus on umbes 0,3 ppm.[7]

Rakendused

[muuda | muuda lähteteksti]
Krüptooniga gaasivalguslamp
Krüptoon helendab kõrgepingega elektriväljas sinakasvalgelt

Tänu mitmetele spektrijoontele näib ioniseeritud krüptooni helendus valgena, mistõttu on krüptooni sisaldavad pirnid suurepäraseks valge valguse allikaks fotograafias. Krüptooni kasutatakse teatud tüüpi kiirkaamerate välkude valmistamiseks. Krüptooni kasutatakse kombinatsioonis teiste gaasidega ka rohekaskollaste valgusreklaamide valmistamiseks.[20]

Krüptooni ja argooni segu kasutatakse luminofoorlampide valmistamisel. See vähendab pirnide elektritarbimist, kuid tõstab nende hinda ja vähendab valguse eraldumist.[21] Krüptoon maksab umbes 100 korda rohkem kui argoon. Krüptooni (koos ksenooniga) kasutatakse ka hõõglampide täitmiseks, et vähendada täidise aurustumist ja lubada suuremaid temperatuure kasutamisel.[22] Tulemuseks on heledam ja sinakam valgus kui tavalistes lampides.

Krüptooni valget helendust kasutatakse tihti ka värviliste gaaslahenduslampide puhul, mis lihtsalt soovitud värviga kaetakse. Näiteks "neoon"-reklaamtahvlid, kus tähed on eri värvi, on tihti täielikult krüptoonipõhised. Krüptoon emiteerib ka oluliselt võimsamat valgust spektri punases osas, mistõttu kasutatakse suure võimsusega laseršõudel punase valguse saamiseks tihti just krüptoonlasereid, mille spektrist punane valgus peeglitega eraldatakse, tavalisemate neoon-heeliumlaserite asemel, mille võimsus ei ole lihtsalt piisav.[viide?]

Krüptoon on oluline krüptoon-fluoriidlaserite tootmisel ja kasutamisel. Need laserid on olulisel kohal tuumafusiooni energeetika uurimisel. Laserikiirel on suur koherentsus ja lühike lainepikkus.[23]

Eksperimentaalses osakestefüüsikas kasutatakse vedelat krüptooni poolhomogeensete elektromagnetiliste kalorimeetrite valmistamiseks. Märkimisväärseks näiteks on kalorimeeter, mida CERN kasutas eksperimendis NA48 ja mis sisaldas umbes 27 tonni vedelat krüptooni. Selline kasutus on siiski haruldane, sest pigem kasutatakse odavamat vedelat argooni. Krüptooni eeliseks on väiksem Molière raadius, täpsemalt 4,7 sentimeetrit, mis lubab head ruumilist eraldatust ja väikest kattuvust.[viide?]

83Kr kasutatakse magnetresonantstomograafias õhuteedest pildi saamisel. Eriti kasutatakse seda eristamaks õhuteid sisaldavaid hüdrofoobseid ja hüdrofiilseid pindasid.[24]

Kuigi ka ksenooni saaks kompuutertomograafias kasutada mingi piirkonna õhuvarustuse hindamiseks, saab see oma anesteetiliste omaduste tõttu moodustada kuni 35% hingamisgaasist. Kui kasutada hingamissegu, mis sisaldab 30% ksenooni ja 30% krüptooni, siis saavutatakse sama efektiivsus, mis oleks 40% ksenooni sisaldaval hingamissegul, samas välditakse suure ksenooni kontsentratsiooni korral tekkivaid soovimatuid kõrvalmõjusid.[25]

Ohutus

[muuda | muuda lähteteksti]

Krüptooni loetakse mittetoksiliseks lämmatavaks gaasiks.[7] Krüptooni narkootiline potentsiaal on seitse korda suurem kui õhul. Gaaside segu, mis sisaldab 50% krüptooni ja 50% õhku, sissehingamine põhjustaks narkoosi, mis sarnaneb õhu sissehingamisega neljakordse atmosfääri rõhu all. See on võrreldav sukeldumisega 30 meetri sügavusele (vaata ka: lämmastikunarkoos) ja võib potentsiaalselt kõiki selle sissehingajaid mõjutada. Samas sisaldaks selline segu ainult 10% hapniku, nii et hüpoksia oleks tõsisem mure.[viide?]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ William Ramsay, Morris W. Travers, On a New Constituent of Atmospheric Air Proceedings of the Royal Society of London vol. 63-1 lk 405–408, 1898 doi 10.1098/rspl.1898.0051
  2. ↑ Shri Krishna Kimothi, The uncertainty of measurements: physical and chemical metrology: impact and analysis lk. 122, American Society for Qualit, 2002 ISBN 0873895355
  3. ↑ Philip Gibbs (1997). "How is the speed of light measured?" (Inglise keel). Department of Mathematics, University of California. Vaadatud 04.03.2012.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  4. ↑ "Unit of length (meter)" (Inglise keel). NIST. Vaadatud 04.03.2012.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  5. ↑ Joachim Köppen Strasbourg (21.06.2007). "Spectra of Gas Discharges" (Inglise keel). Krypton. Originaali arhiivikoopia seisuga 2.04.2011. Vaadatud 04.03.2012.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  6. ↑ "Krypton" (PDF). Human Health Fact Sheet (Inglise keel). Argonne National Laboratory, EVS. August 2005. Vaadatud 04.03.2012.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  7. ↑ 7,0 7,1 7,2 "Krypton". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. veebruar 2009. Vaadatud 5. märtsil 2012.
  8. ↑ Lide, D. R., ed. (2005). CRC Handbook of Chemistry and Physics (86th ed.). Boca Raton (FL): CRC Press. ISBN 0-8493-0486-5
  9. ↑ Norbert Thonnard, Larry D. MeKay, Theodore C. Labotka (05.02.2001). "Development of Laser-Based Resonance Ionization Techniques for 81-Kr and 85-Kr Measurements in the Geosciences" (PDF) (Inglise keel). University of Tennessee, Institute for Rare Isotope Measurements. Lk 4–7. Vaadatud 04.03.2012.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  10. ↑ "Resources on Isotopes" (Inglise keel). U.S. Geological Survey. Jaanuar 2004. Vaadatud 04.03.2012.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  11. ↑ 11,0 11,1 Neil Bartlett (2003). "The Noble Gases". Chemical & Engineering News (Inglise keel). Vaadatud 04.03.2012.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  12. ↑ Grosse, A. V.; Kirshenbaum, A. D.; Streng, A. G.; Streng, L. V. (1963). "Krypton Tetrafluoride: Preparation and Some Properties". Science 139 (3559): 1047–1048. doi: 10.1126/science.139.3559.1047
  13. ↑ Prusakov, V. N.; Sokolov, V. B. (1971). "Krypton difluoride". Soviet Atomic Energy 31 (3): 990–999. doi:10.1007/BF01375764
  14. ↑ Streng, A.; Grosse, A. (1964). "Acid of Krypton and Its Barium Salt". Science 143 (3603): 242–243. doi:10.1126/science.143.3603.242
  15. ↑ "Periodic Table of the Elements" (PDF) (Inglise keel). Los Alamos National Laboratory's Chemistry Division. Arhiveeritud 25.11.2006. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 25. november 2006. Vaadatud 04.03.2012.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  16. ↑ John H. Holloway; Eric G. Hope (1998). A. G. Sykes. ed. Advances in Inorganic Chemistry. Academic Press. lk. 57. ISBN 012023646X.
  17. ↑ Errol G. Lewars (2008). Modeling Marvels: Computational Anticipation of Novel Molecules. Springer. lk. 68. ISBN 1402069723
  18. ↑ How Products are Made: Krypton Kasutatud: 04.03.2012.
  19. ↑ Cardelli, Jason A.; Meyer, David M. (1996). The Abundance of Interstellar Krypton. The Astrophysical Journal Letters. The American Astronomical Society. lk. L57–L60
  20. ↑ "Mercury in Lighting" (PDF) (Inglise keel). Cape Cod Cooperative Extension. Arhiveeritud 29.09.2007. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 29. september 2007. Vaadatud 05.03.2012.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  21. ↑ Full-Size Fluorescent Lamps. Kasutatud: 05.03.2012
  22. ↑ Properties, Applications and Uses of the "Rare Gases" Neon, Krypton and Xenon. Kasutatud: 05.03.2012
  23. ↑ J. Sethian, M. Friedman, M.Myers. "Krypton Fluoride Laser Development for Inertial Fusion Energy" (PDF) (Inglise keel). Plasma Physics Division, Naval Research Laboratory. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 29.09.2011. Vaadatud 05.03.2012.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  24. ↑ Pavlovskaya, GE; Cleveland, ZI; Stupic, KF; Basaraba, RJ; Meersmann, T (2005). "Hyperpolarized krypton-83 as a contrast agent for magnetic resonance imaging". Proceedings of the National Academy of Sciences U.S.A. 102 (51): 18275–9. doi:10.1073/pnas.0509419102
  25. ↑ Chon, D; Beck, KC; Simon, BA; Shikata, H; Saba, OI; Hoffman, EA (2007). "Effect of low-xenon and krypton supplementation on signal/noise of regional CT-based ventilation measurements". Journal of Applied Physiology 102 (4): 1535–44. doi:10.1152/japplphysiol.01235.2005

Lisalugemist

[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Krüptoon&oldid=6438533"