Luminofoorlamp

Allikas: Vikipeedia
Osram luminofoortorud; Dulux F, G23, T5 ja T8

Luminofoorlamp on elavhõbe-madalrõhu-gaaslahenduslamp.

Tööpõhimõte[muuda | redigeeri lähteteksti]

Elavhõbedaauruga täidetud klaastorus või kolvis tekib elektroodidevahelise elektrivälja mõjul nähtamatu ultraviolettkiirguse emissioon. Klaaskolvi või klaastoru sisepinnal paiknevas luminofoori kihis muundub ultraviolettkiirgus nähtavaks valguseks.

Värvitoonid ja valguse spekter[muuda | redigeeri lähteteksti]

valgusvärvid: Cool White (Active White) 6700K, Warm White 2700K ja Basic White 4000-5000K

Lambist tuleva valguse värvi määrab luminofoori koostis. Järgmises tabelis on esitatud lampide värvustemperatuurid.

Sinine Valge Kollane
Cool White (Active White) Basic White Warm White (Master White)
6700 K 3500–5000 K 2700 K

Ohud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõik luminestsentslambid sisaldavad elavhõbedat (koguses 1–70 mg), see toksiline aine kuulub ohtlikkuse poolest 1. ohuklassi (väga ohtlik). Sealjuures on lampides sisalduv elavhõbe mitu korda ohtlikum kui metalne elavhõbe. Lambis sisalduv annus võib põhjustada tervisehäireid, kui lamp puruneb või kui pidevalt kokku puutuda elavhõbedaaurudega, sest elavhõbedal on omadus akumuleeruda ja põhjustada sellega jäävaid tervisekahjustusi. Seepärast on väga tähtis, et selliseid lampe ei visataks prügikasti ega purustataks näiteks tänaval. Maksimaalne lubatud elavhõbeda kontsentratsioon elamupiirkondades on väga väike – elavhõbeda toime organismile on aeglane, kuid õhku, vette või pinnasesse sattumisel pikaajaline.

Elektrilised omadused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Luminofoorlambid ei tööta ilma juhtlülituseta, sest nende tekitatud pingelang on toitepinge suhtes negatiivne (voolu kasvamisega väheneb takistus).

Induktiivtakisti[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis elektromagnetiline ballast

Esimesena kasutas induktiivtakistit (elektromagnetilist ballasti) G. Geisler 1856 aastal. Pärast süüturilt süüteimpulsi saamist on pinge lambil toitepingest madalam. Pingete erinevuse kompenseerib paispool, mis piirab voolu nii, et lambile oleks tagatud õige töövool. Probleemiks on madal võimsustegur (cos φ, mitte segi ajada kasuteguriga), mille parandamiseks kasutatakse kondensaatorit.

<br=clear all>

Elektrooniline toiteplokk[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis elektrooniline ballast

Elektroonika arenemisel tulid turule elektroonilised toiteplokid, mis võimldavad muuta toitepinge sagedust 30–60 kHz ja pinget kuni 1,2 kV. See lühendab stardi- ehk süttimisaega, kuid lampide eluiga on pikem. Kompaktluminofoorlampides võib süüteseade olla

Konstantne või muudetav valgustugevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vastavalt toiteploki ehitusele ja võimalustele on eristatavad konstantse valgusvooga ja reguleeritava valgustugevusega (hämardatavad) valgustid. Luminofoorvalgusallika valgustugevust ei saa reeglina reguleerida tavalise toiteploki sisend- ehk primaarpinge vähendamisega, selleks on välja töötatud spetsiaalsed toiteplokid, mis võimaldavad seada luminofoorlampide valgustugevust vahemikus 0–100%. Edukamad tootjad pakuvad ka hämardatavaid säästulampe, mida on võimalik juhtida spetsiaalse regulaatoriga – pinge alandamisega.

Võimsus ja valgusvoog[muuda | redigeeri lähteteksti]

Järgnevas tabelis on toodud luminofoorlampide elektrilise võimsuse võrdlus hõõglampidega sama valgusvoo korral.

Luminofoorlambi võimsus (W) Pinge (V) Vool (mA) Valgusvoog (lm) Sama valgusvooga hõõglambi võimsus (W)
4 W 29 V 13 mA 120 lm 20 W
6 W 42 V 14 mA 250 lm 30 W
8 W 56 V 14 mA 385 lm 40 W
13 W 95 V 13 mA 770-780 lm 65 W
15 W 54-55 V 27 mA <800 lm 75 W
18 W 57 V 31 mA 1060 lm 90 W
20 W 60 V 33 mA >1170 lm 100 W
30 W 96 V 31 mA 2020 lm 150 W
36 W 100 V 36 mA >2420 lm 180 W
40 W 103 V 38 mA 3000 lm 200 W
65 W 110 V 60 mA 3750 lm 325 W
80 W 100 V 80 mA 4250 lm 400 W

Tüübid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Torud[muuda | redigeeri lähteteksti]

T12 tootmine
  • T5 ("madalapingelised", ilmunud pärast 1995, läbimõõduga 5/8" = 16 mm)
  • T8 ("kõrgepingelised", läbimõõduga 8/8" = 26 mm). T8 tüüpi lambid sobivad mõõtmetelt vanade T12 tüüpi valgustite soklitesse (sokli tüüp G13).
  • T12 (läbimõõduga 12/8" = 38 mm)

Mõõtmed

Tüüp T4 (läbimõõt 13 mm) T5 (läbimõõt 16 mm) T8 (läbimõõt 26 mm)
Võimsus, W 16 20 24 30 8 14 HE 24 HO 21 HE 39 HO 25 HE 28 HE 50 HO 54 HO 32 HE 35 HE 49 HO 73 HO 80 HO 15 18 30 (vähe kasutusel) 36 58 70 (vähe kasutusel)
Pikkus, mm 454 552 641 751 288
549
849
1149
1449
438 589,8 895 1199,4 1500 1800

Tähised: HO – suur väljundvõimsus (high output), HE – suur kasutegur (high efficiency)

<br=clear all>

Kuidas võiks kasutada elektroonilist toiteplokki kahe G23 süütamiseks

Kompaktluminofoorlambid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • G23, GX23 (2 klemmiga, integreeritud süütur)
  • G24Q (4 klemmiga), mitu erinevat soklivõtit vastavalt lambi võimsusele. Variandid: Q1, Q2, Q3, ...
  • G24D (kahe toruga)
  • GX32
  • 2G7, 2GX7 (4 klemmiga)
  • 2G11 (4 klemmiga)
  • 2D

Hõõglambi sokliga kompaktluminofoorlambid[muuda | redigeeri lähteteksti]

E14- ja E27-sokliga kompaktluminofoorlambid

Paljud kompaktluminofoorlambid (säästupirnid) sobivad E14 või E27 tüüpi hõõglambipessa.

Vaata lisaks[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]