Luminofoorlamp

Allikas: Vikipeedia
Osram luminofoortorud; Dulux F, G23, T5 ja T8

Luminofoorlamp on elavhõbe-madalrõhu-gaaslahenduslamp.

Tööpõhimõte[muuda | redigeeri lähteteksti]

Elavhõbeda auruga täidetud klaastorus või kolvis tekib elektroodidevahelise elektrivälja mõjul nähtamatu ultraviolettkiirguse emissioon. Klaaskolvi või klaastoru sisepinnal paiknevas luminofoori kihis muundub ultraviolettkiirgus nähtavaks valguseks.

Värvitoonid ja valguse spekter[muuda | redigeeri lähteteksti]

valgusvärvid: Cool White (Active White) 6700K, Warm White 2700K ja Basic White 4000-5000K

Lambist tuleva valguse värvi määrab luminofoori koostis. Järgnevas tabelis on toodud lampide värvustemperatuurid.

Sinine Valge Kollane
Cool White (Active White) Basic White Warm White (Master White)
6700K 3500 – 5000K 2700K

Ohud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõik luminessentslambid sisaldavad elavhõbedat (koguses 1–70 mg), toksilise aine kuulub ohtlikkuse poolest 1.ohuklassi (väga ohtlik). Sealhulgas on lampides sisalduv elavhõbe kordi ohtlikum metalsest elavhõbedast. Lambis sisalduv annus võib põhjustada tervisehäireid, kui lamp puruneb või kui pidevalt kokku puutuda elavhõbeda aurudega, sest elavhõbedal on omadus akumuleeruda organismis põhjustades sellega jäädavaid tervisekahjustusi. Kui teil ei ole ükskõik tulevaste põlvkondade tervisest, ärge visake lampe prügikasti, veelgi enam, ärge purustage neid kusagil väljas tänaval. Maksimaalne lubatud elavhõbeda kontsentratsioon elamupiirkondades on väga väike – tema toime organismile on aeglane, kuid mõjutab tervist sattudes õhku, vette või pinnasesse.

Elektrilised omadused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Luminofoorlambid ei tööta ilma juhtlülituseta, sest nende poolt tekitatud pingelang on negatiivne toitepinge suhtes (voolu kasvamisega väheneb takistus)

Induktiivtakisti[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis elektromagnetiline ballast

Esimesena kasutas induktiivtakistit (elektromagnetilist ballasti) G. Geisler 1856 aastal. Pärast süüturilt süüteimpulsi saamist on pinge lambil toitepingest madalam. Pingete erinevuse kompenseerib paispool, mis piirab voolu nii, et lambile oleks tagatud õige töövool. Probleemiks on madal võimsustegur (cos φ, mitte segi ajada kasuteguriga), mille parandamiseks kasutatakse kondensaatorit.


Elektrooniline toiteplokk[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis elektrooniline ballast

Elektroonika arenguga tulid turule elektroonilised toiteplokid, mis võimldavad muuta toitepinge sagedust 30...60 KHz ja pinget kuni 1,2 KV. See vähendab stardi- ehk süttimisaega ning pikeneb lampide eluiga. Kompaktluminofoorlampides võib süüteseade olla

  • eraldi (valgusti korpuses. Pikemalt vaata artiklist elektrooniline ballast) või
  • integreeritud lambisoklisse (näiteks nn. "säästupirnides". Pikemalt vaata artklist säästulamp).

Konstantne või muudetav valgustugevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vastavalt toiteploki ehitusele ja võimalustele on eristatavad konstantse valgusvooga ja reguleeritavad (dimmitavad) valgustid. Luminofoorvalgusallika valgustugevust ei saa reeglina tavalise toiteploki sisend- ehk primaarpinge alandamisega reguleerida, selleks on välja ehitatud spetsiaalsed toiteplokid, mis võimaldavad seada luminofoorlampide valgustugevust 0–100%. Edukamad tootjad pakuvad ka dimmitavaid nn säästulampe, mida on võimalik juhtida spetsiaalse regulaatoriga – pinge alandamisega.

Võimsus ja valgusvoog[muuda | redigeeri lähteteksti]

Järgnevas tabelis on toodud luminofoorlampide elektrilise võimsuse võrdlus hõõglampidega sama valgusvoo korral.

Luminofoorlambi võimsus (W) Pinge (V) Vool (mA) Valgusvoog (lm) Sama valgusvooga hõõglambi võimsus (W)
4W 29V 13mA 120lm 20W
6W 42V 14mA 250lm 30W
8W 56V 14mA 385lm 40W
13W 95V 13mA 770-780lm 65W
15W 54-55V 27mA <800lm 75W
18W 57V 31mA 1060lm 90W
20W 60V 33mA >1170lm 100W
30W 96V 31mA 2020lm 150W
36W 100V 36mA >2420lm 180W
40W 103V 38mA 3000lm 200W
65W 110V 60mA 3750lm 325W
80W 100V 80mA 4250lm 400W

Tüübid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Torud[muuda | redigeeri lähteteksti]

T12 tootmine
  • T5 ("madalapingelised", ilmunud pärast 1995, läbimõõduga 5/8" = 16mm)
  • T8 ("kõrgepingelised", läbimõõduga 8/8" = 26mm). T8 tüüpi lambid sobivad mõõtmetelt vanade T12 tüüpi valgustite soklitesse (solkitüüp G13).
  • T12 (läbimõõduga 12/8" = 38mm)

Mõõtmed

Tüüp T4 (läbimõõt 13mm) T5 (läbimõõt 16mm) T8 (läbimõõt 26mm)
Võimsus, W 16 20 24 30 8 14 HE 24 HO 21 HE 39 HO 25 HE 28 HE 50 HO 54 HO 32 HE 35 HE 49 HO 73 HO 80 HO 15 18 30 (vähe kasutusel) 36 58 70 (vähe kasutusel)
Pikkus, mm 454 552 641 751 288
549
849
1149
1449
438 589,8 895 1199,4 1500 1800

Tähised: HO – Suur väljundvõimsus (High Output), HE – Kõrge kasutegur (High Efficiency)


Kuidas võiks kasutada elektroonilisi toiteplokki kahe G23 süütmiseks

Kompaktluminofoorlambid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • G23, GX23 (2 klemmiga, integreeritud süütur)
  • G24Q (4 klemmiga), mitu erinevat soklivõtit vastavalt lambi võimsusele. Variandid: Q1, Q2, Q3, ...
  • G24D (kahe toruga)
  • GX32
  • 2G7, 2GX7 (4 klemmiga)
  • 2G11 (4 klemmiga)
  • 2D

Hõõglambi sokliga kompaktluminofoorlambid[muuda | redigeeri lähteteksti]

E14 ja E27 sokliga kompaktluminofoorlambid

Paljud kompaktluminofoorlambid (nn. "säästupirnid") sobivad E14 või E27 tüüpi hõõglambi pesadesse.

Vaata lisaks[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]