Kooliteater

Kooliteater on teatrietenduste ja -tegevuste läbiviimine haridusasutustes õpilaste osalusel. See on platvorm, kus õpilased saavad uurida ja arendada oma suhtlemisoskusi ning väljendada oma loomingulisi andeid, ja huvi etenduskunstide vastu. Kooliteatrid hõlmavad sageli mitmesuguseid tegevusi, sealhulgas näidendeid, muusikale, improvisatsiooni ja muid dramaatilisi esitlusi. Õpilased võivad tuua lavale nii klassikalisi teoseid kui ka originaalloomingut, käsitledes eri teemasid ja väljendades oma mõtteid kunstilisel moel. Kooliteater ei hõlma ainult näitlemist ja lavastamist, vaid ka tehnilisi aspekte nagu lavakujundus, valgustus, heli ja kostüümid. Õpilased õpivad mitte ainult teatrikunsti esteetikat, vaid ka praktilisi oskusi seoses lavatehnoloogiaga.

Ajalugu

Esimene teatrietendus Eestis toimus 1529. aasta vastlaõhtul Tallinna Raekoja saalis – Tallinna linnakooli õpilased esitasid ladina keeles Terentiuse “Androslanna“.

Aastail 1935–1936 tegutses Eesti seltsides harrastusringidest kõige enam näiteringe, neid oli kokku 304.

Teatriharrastus katkes peaaegu täielikult, kui Nõukogude Liit okupeeris Eesti aastal 1940. 1947. aastal hakkasid esimesed näitetrupid taas tegutsema. Alates 1980. aastast korraldatakse igal aastal eri paikades pärast maakondlikke ülevaatusi kooliteatrite üleriigilisi festivale.

Sõna “kooliteater” võeti kasutusele aastal 1982, nõukogude ajal nimetati kokkusaamisi õpilastaidlusülevaatusteks.

Algusaastatel oli kooliteater sageli seotud koolide draama- ja näiteringidega. Ajas on kooliteater muutunud mitmekesisemaks, hõlmates eri žanre, alates klassikalisest draamast kuni kaasaegse eksperimentaalse teatrini.

Tähtsus ja olulisus

Kooliteater pakub õpilastele nii akadeemiliselt kui ka isiklikult palju oskusi. Teatrilavastustes osalemine aitab õpilastel arendada olulisi oskusi, nagu avalik esinemine, kriitiline mõtlemine, meeskonnatöö ja probleemide lahendamine. See julgustab loovust, kujutlusvõimet ja eneseväljendust, soodustades osalejate enesekindlust ja -hinnangut. Kooliteater pakub õpilastele ainulaadset platvormi, et uurida erinevaid vaatenurki, tunda empaatiat erinevate tegelaste suhtes ning saada sügavam arusaam inimeste emotsioonidest ja kogemustest. See suurendab nende võimet tõhusalt suhelda, sest nad õpivad hääle, kehakeele ja näoilmete kaudu ideid, emotsioone ja narratiive edasi andma.

Teatriõpe koolides

Paljud koolid üle maailma pakuvad teatriõpet kui osa nende haridusprogrammist. See hõlmab nii teooriat kui ka praktilisi oskusi, andes õpilastele võimaluse osaleda kooliteatris eri tasanditel, olgu siis näitlejatena, lavastajatena või tehnilise meeskonnana.

Kooliteater maailmas

Kooliteater on levinud kogu maailmas, olles oluline osa paljude kultuuride koolisüsteemidest. Kooliteatri-festivalid ja üritused võimaldavad õpilastel jagada oma loomingut laiema publikuga ning kohtuda teiste koolide teatrientusiastidega.

Kogukonna kaasatus

Kooliteater mängib olulist rolli kogukonna kaasamisel, pakkudes võimalust kohalikele elanikele osaleda kooli kultuurielus. Kooliteatrietendused on sageli avatud avalikkusele ja toimuvad kohalikes teatrimajades või kooli auditooriumites, tuues kokku erinevaid inimesi ja edendades kunsti tähtsust ühiskonnas.

Väljakutsed ja võimalused

Kuigi kooliteater pakub õpilastele palju võimalusi, kaasneb sellega ka teatud väljakutseid. Rahastamine ja ajapiirangud on koolidele sagedased takistused teatri-programmide korraldamisel ja jätkamisel. Kuid kogukonna toetus, partnerlus kohalike teatritega ja loominguline probleemide lahendamine võivad aidata neid väljakutseid ületada. Lisaks on tehnoloogia areng avanud kooliteatrile uusi võimalusi. Digitaalsed platvormid ja virtuaalsed esinemised on võimaldanud õpilastel jõuda laiema publikuni, teha koostööd erinevatest kohtadest pärit kunstnikega ja katsetada uuenduslikke jutuvestmise tehnikaid.

Kooliteatri eesmärgid

1. Arendada isiklikke võimeid ja oskusi konkreetsete teatritegevuste kaudu.
2. Anda õpilastele läbi praktilise teatritegevuse võimalus enese avastamiseks, oma isiksuse mõistmiseks ja mitmekülgseks arendamiseks.
3. Anda õpilastele võimalus arendada oma eneseväljendusoskusi.
4. Hoida eesti keelt ja kasutada loovas eneseväljenduses.
5. Õppida tegutsema sotsiaalses keskkonnas.
6. Suhelda kultuurses loovas keskkonnas.
7. Arendada enesedistsipliini loovtegevuste kaudu.
8. Tutvuda teatrikunsti väljendusvahenditega ja kasutada neid eneseväljendamiseks.
9. Äratada õpilastes huvi teatri kui kunstiliigi vastu.
10. Kujundada kultuurset teatritarbijat.
11. Laiendada kultuuriruumi.

Kooliteatri festivalid

Iga aasta on kooliteatritel võimalik osa võtta üle Eesti erinevatest teatrifestivalidest, mis toimuvad erinevates koolides, vallamajades või veebis. Festivalid toimuvad keskmiselt 1–3 päeva, alustades etenduste esitamisega ja lõpetades autasustamisega, kus antakse välja tiitlid, nagu parim mees- ja naisnäitleja, parim lavastaja ja grand prix. Etenduste stiilid varieeruvad olenevalt festivalist, trupid saavad oma kooli esindada muusikaliga, monoloogiga, luuletusega, proosatekstiga jne.

Kooliteatrite sündmused Eestis

• Maakondlikud teatripäevad, mille võitja esindab maakonda riiklikul festivalil.
• Kooliteatrite riigifestival (algus 1982). Sellist kooliteatrite iga-aastast riigifestivalide süsteemi, millele eelnevad maakondlikud teatrifestivalid, ei ole Põhjamaades, Baltikumis ega mujal Euroopas.
• Õpilasetlejate riigikonkurss (algus 1991).
• Kooliteatrite kirjanduslik projekt (algus 1996).
• Teatrifestival Teenifest (Laulasmaa). Korraldajad KutiMuti Stuudio ja Tiiu Mägi (algus 2003).
• Teatrifestival Savilind erivajadustega lastele ja noortele (toimub Tartus). Korraldaja Tartu Kroonuaia Kool. Idee algataja Katrin Luts (algus 2003).
• Saaremaa Miniteatripäevad (Kuressaare). Korraldajad Saaremaa Ühisgümnaasium, kooliteater Krevera ja Rita Ilves (algus 1991). Idee algataja Toomas Kivi.
• Betti Alverile pühendatud luulepäevad “Tähetund” gümnaasiumiastmele (Jõgeva). Korraldajad kooliteater Liblikapüüdja, MTÜ Tähetund ja Lianne Saage-Vahur (algus 2004).
• Betti Alverile pühendatud luulepäevad “Tuulelapsed” algklassidele ja põhikoolile (Jõgeva). Korraldaja kooliteater Liblikapüüdja, MTÜ Tähetund ja Lianne Saage-Vahur (algus 2007).
• Teatrifestival „Väike lava“ (Viimsi). Korraldaja Viimsi Kool ja Maarika Koks (algus 2017).
• 2007–2016 toimus festival Kundas, korraldajad Kunda Linna Klubi ja Maiu Küngas ning Kunda Ühisgümnaasium ja Maarika Koks.
• Kooli miniatuuri festival Jeralaška (Narva). Korraldajad Narva Laste Loomemaja, kooliteater 16. Komnata, Vitaly ja Olga Katuntsev (algus 2013).

Mõned kooliteatri harjutused

Siin on mõned kooliteatri-harjutused ja mängud.

Kuul kehas (soojendusharjutus)

“Sul on kehas kuul – loksuta teda. Esialgu on kuul rindkeres = liigub vaid rindkere. Kuul liigub puusa = liiguvad vaid puusad. Siis on kuul ühes jalas, teises jalas, varbas, kõigis varvastes, õlas, seljas. Liigub puusast nt õlga, siis jalga jne. Muuda oma liikumist vahepeal intensiivsemaks ja kasuta oma keha maksimaalselt!”

Plank

“Kõik on ringis ja plangus. Hakatakse suvalises järjekorras ütlema numbreid. Kui mõni inimene ütleb teisega samal ajal numbri, hakatakse algusest peale. Esialgu võiks 10ni, siis 15ni jne.”

Mina

“Seistakse kitsas ringis – auke pole. Suvaliselt keegi hüüab: „Mina“ ja hakkab vajuma – kaks äärmist turvavad, püüavad. Läbisegi hüütakse „Mina“, kui püüdjaid pole, kukud ise.”

Eriline kehaosa

“Mängijad liiguvad ruumis vabalt, mängujuht nimetab kehaosa (nt pea või käsi). Nimetatud kehaosa muutub eriliseks, ülejäänud keha muutub nähtamatuks. Eriline kehaosa liigub erilise tähelepanu saatel.”

Kolmnurk

“Liigud ringis läbisegi. Moodusta võrdhaarne kolmnurk. Vali endale liikumises olles kaks inimest - kelle vahel peab olema kogu aeg võrdne kaugus. Need inimesed ei tohi teada, et nad on valitud. Rääkida ei tohi!”