A-hepatiit

Allikas: Vikipeedia

A-hepatiit ehk kollatõbi on maksakahjustusega kulgev nakkushaigus. Sümptomiteks on iiveldus, palavik, valud, mis avalduvad harilikult 3–6 nädala jooksul pärast viirusega kokkupuutumist. Mõne päeva möödumisel võivad nahk ja/või silmavalged muutuda kollakaks. Haiguse raskus on erinev, kuid maksapõletik reeglina ei muutu krooniliseks. A-hepatiit esineb väikelastel sageli kergemal kujul. A-hepatiidi vastu on võimalik lasta end vaktsineerida.

A-hepatiidi levik[muuda | redigeeri lähteteksti]

A-hepatiidi viirus kandub edasi toidu ja joogiga, sellesse võib nakatuda ka ujumisel roiskveest saastunud vees. A-hepatiit on väga tavaline mitmes paigas maailmas ning nakatumise oht on suurim neis piirkondades, kus hügieeni- ja sanitaartingimused on ebapiisavad. A-hepatiidiga nakatumisohtlikud piirkonnad on näiteks Venemaa, Egiptus, Küpros, Valgevene, Rumeenia, Bulgaaria, Türgi, Liibüa, Alžeeria, Nigeeria, Keenia, Lõuna-Aafrika Vabariik, Kasahstan, Mongoolia, Hiina, Tai, Vietnam, Malaisia, Indoneesia, Mehhiko, Guatemala, Nikaraagua, Panama, Kariibi mere saared, Brasiilia, Venetsueela, Kolumbia, Peruu, Uruguai.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]