Fenotüüp
Ilme
Fenotüüp on indiviidi füsioloogiliste, morfoloogiliste keemiliste, käitumislike, arenguliste ja ehituslike tunnuste vaadeldav kogum[1]. Fenotüüp kujuneb organismi arengus (mida nimetatakse fenogeneesiks) genotüübis sisalduva info realiseerumise tulemusena, milles omab olulist rolli ka ümbritsev keskkond ja selle tingimused[1]. Terminit "fenotüüp" kasutas esimest korda 1909. aastal taani bioloog Wilhelm Johannsen.
Kitsamas mõistes on fenotüüp üksiku uuritava tunnuse ilmetüüp (variant, seisund)[1].
Fenotüübi seletuse skemaatiliselt võiks välja näha selline:
genotüüp + keskkond → fenotüüp
Fenotüübiline muutlikkus
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Fenotüübiline muutlikkus
Fenotüübiline muutlikkus võib olla tingitud genotüüpilistest erinevustest või modifikatsioonidest.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 Viikmaa, M. Klassikalise geneetika leksikon. Vaadatud 30.12.2010.
.