Kohvik Rotund
Kohvik Rotund on arhitekt Aini-Merike Remmeli projekteeritud ja 1994. aastal valminud rotundikujuline kohvik-paviljon Tartus Toomemäel.[1] Samas kohas oli alates aastast 1879 limonaadikohvik.[2] Enne tänapäevase kohviku ehitamist tehtud arheoloogiliste kaevamiste käigus leiti hoone asukohas praeguse leti alt noorema rauaaja teisest poolest pärinev koldease.[3][4]
Kohvik Rotund kirjanduses[muuda | muuda lähteteksti]
- "Valega tõe jälil", Vaino Kallas, 2014
Eesti Vabariigi kuueteistkümnendal aastapäeval oli Tartu linn lipuehtes. Keskpäeval toimus kaitseväe ja Kaitseliidu ühine paraad, mida oli vaatama tulnud valdav enamus Tartu elanikke. Peale paraadi toimus Vanemuise saalis pidupäevaaktus, kus peeti kõnesid ja koorid laulsid isamaalisi laule. Kooride esinemise järel mängis vabadussõjalaste puhkpilliorkester.
/---/
Peale aktuse lõppemist tahtsid nad minna teatri kohvikusse, kuid seal polnud ühtegi vaba kohta. Ka Werneri kohvik oli külastajatest tulvil. Lõpuks said nad kohad Toomemäe hubases kohvikus, kus valgetes tanumütsides ettekandjad külalisi teenindasid ja mängis väike jazz-orkester. Võtnud ühe vaba laua taga istet, ütles Liivi:
„Ma pole varem selles kohvikus käinud. Siin paistab olevat mõnus õhkkond.“
„Ma olen paaril korral siin käinud. Mõnusa olemise teeb siin see väike jazz-band, mis mängib tuntud lugusid ja laule kinofilmidest,“ rääkis Aarne. (lk 46–47)
Tartu linna olid taas vallutanud tudengid. Nii tänaval, kohvikutes kui ka kinopiletite järjekordades võis näha värvikirevaid tekleid. Tantsusaalide põrandatelgi võis kohata arvukalt tudengeid.
Ka Liivi ja Aarne olid taas sukeldunud ülikoolilinna melusse. Nad käisid loengutest vabal ajal sageli Toomemäel jalutamas, veetsid aega Toomemäe kohvikus või vaatasid koos kinos Hollywoodi armastusfilme.(lk 101)
- "Ebatavaline ja ähvardav loodus", Mehis Heinsaar, 2010
Jõudnud Lõuna-Eesti pealinna, võttis pargivaht oma teekonna sihtpunktiks Toomemäe, kus ta aimas asuvat kõigi nende veel läbi lugemata raamatute, mõtlemata mõtete, maksmata maksude, koristamata tubade, rahuldamata armukeste, nägemata maastike, valvamata parkide ning hoolitsemata laste juurde viivate teekondade ristumispunkti. Üha enam vaimustudes, mantlihõlmad eest lahti, noogutades rõõmsalt vastutulijaile, liikus ta maagilise keskpunkti suunas. Laialt tänavalt üles, Grenzsteini majast mööda, ikka üles, üles linnusemäele...
Ja seal üleval, sügiskirjute vahtrate, Toomkiriku varemete ja Rotundi kohviku vahele jääval ristmikul ta äkki seisatas, tundes tõepoolest, et on jõudnud õigesse kohta, kust iga asjatoimetuseni võrdselt maad. (lk 131)[5]
Limonaadikiosk ajakirjanduses 1928–1939[muuda | muuda lähteteksti]
- Mälestussammas Peeter Põllule (1939, Postimees)
/…/ Mälestussamba püstitamiseks Toomimäele on ülikooli walitsuselt põhimõttelik nõusolek olemas ja ülikooli walitsus on nimetanud isegi komisjoni, milline peab leidma sambale sobiva asukoha. On waadatud platood, mis asub Baeri mälestussamba ja linna wahel, kuid ka paika, kus asub praegu limonaadiputka, milline tuleb lammutamisele. Lõplikult pole siiski weel peatuma jäädud ei ühe ega teise asukoha juurde. Wõib olla tuleb üks neist, wõib olla aga, et leitakse weel mõni uus sobiwam koht /…/[6]
- Ülikooli majandusosakond teatab, (1934, Postimees)
et ülikooli valitsuse loal antakse Toomemäel asuv kiosk võistluspakkumisel rendile, arvates 1. maist kuni 1. nov. 1934. a karastusjookidega kui ka nende ainetega kauplemiseks, milliste müük linna sundmäärustes on kioskite kohta ettenähtud. Kinnised, 1 kr. tempelmakstud pakkumised tulevad esitada kuni 8. märtsini s. a. majandusosakonna kantseleisse, kus ka renditingimustega töötundidel võib tutvuda. Kaaluvatel põhjustel jätab Ülikool omale õiguse kioski rendile anda ka mitte kõige enam pakkujale. Majandusosakond. [7]
- Kodanikud ründawad Toomimäe kioski (1932, Postimees)
Ülikooli walitsust rünnatakse wiimasel ajal palwekirjadega, eriti anonüümsetega, et Toomemäel asuw karastavate jookide kiosk tuleks kas maha lõhkuda wöi põhjalikult ümber ehitada. Ülikooliwalitsuses on küsimust mitmeti kaalutud, kuid et kioski omanikuga selles suhtes weel kokkuleppele pole jõutud, jatkatakse läbirääkimisi. Ülikooliwalitsus on kawatsenud kioski ostu teel omandada, et saada wabu käsi asja korraldamiseks. Omaniku poolt nõutav hind on aga liialt kõrge.[8]
- Ringi mööda Tartut (1930, Postimees)
/…/ Limonaadikiosk seisab niisamasugusena nagu ta oli tol ajal, kui sa koolipoisina kakskümmend kopikat riskeerisid klaasi keedisega seltersi ja kookide peale. Ta on wäliselt sama wana ja stiilita, kuid koogid ei ole endised ja jääd ei ole seltersi sees. Need wanad raudjalgadega toolid, milledel nii hea oli istuda, on suuremalt osalt kadunud, wäikesed ebamugawad klapptoolid ilma seljatoeta, mis wanasti hädaabinõuna wälja toodi, kui rahwast liiga palju oli, need näitawad, et kogu see kiosk ka ainult hädaabinõu on. Näiteks kui wihma tuleb. Wõi paberossid koju oled unustanud. Muidu sind sinna midagi ei tõmba. Ja kui ilus wõiks seal olla kaunilt ehitatud kiosk, awar, mugawate toolidega, hoolikalt sisseseatud letiga, jahedate jookidega, marjadega, kas või kohwiga, aga kui ei ole, ei ole, las suigub siis peale enese ette /…/[9]
- Noored Rinoldinid Tartus. Poisid elasid metsas ja panid wargusi toime (1928, Järva Teataja)
Möödunud talwe jooksul tegutses Tartus salkkond poisikesi, kes ühiselt toime panid mitmesuguseid „karutempe". Püüdsid nad kasse, nülgisid ära ja müüsid nahad maha. Wahel käisid ka sahwreid tühjendamas. Nii tühjendasid nad Toomel limonaadiputka, kust kaasa wõtsid 2 korwi tühje pudeleid. Putkasse unustasid nad maha oma ajalehed, mis muidugi kusagilt näpatud. Lehtede järele saadi poistele jälile ning poisid tabati. Nad tunnistasid endid süüdlasteks /…/[10]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Eesti Arhitektide Liit (16. jaanuar 2015). "Aini-Merike Remmel 7. XII 1938 – 3. I 2015". Sirp. Vaadatud 13.02.2021.
- ↑ "Kohvik Rotund". Visit Tartu. Vaadatud 13.02.2021.
- ↑ "Paviljon". Tartu linnavalitsuse mälestiste register. Originaali arhiivikoopia seisuga 30.10.2023. Vaadatud 13.02.2021.
- ↑ Adamson, Sarah (31. mai 2017). "Kohvik Rotund on nii tudengite kui ka õppejõudude seas populaarne". Peegel. Vaadatud 13.02.2021.[alaline kõdulink]
- ↑ "Rotund (kohvik)". Tartu ilukirjanduses. Vaadatud 13.02.2021.
- ↑ "Mälestussammas Peeter Põllule". Postimees. 6. mai 1939. Vaadatud 14.02.2021.
- ↑ "Ülikooli majandusosakond teatab". Postimees. 5. märts 1934. Vaadatud 14.02.2021.
- ↑ "Kodanikud ründavad Toomimäe kioski". Postimees. 19. mai 1932. Vaadatud 14.02.2021.
- ↑ Ronk, Soia (1. august 1930). "Ringi mööda Tartut". Postimees. Vaadatud 14.02.2021.
- ↑ "Noored Rinoldinid Tartus". Järva Teataja. 7. august 1928. Vaadatud 14.02.2021.