Mehis Heinsaar

Allikas: Vikipeedia
Mehis Heinsaar esitamas oma loomingut kirjandusfestivalil HeadRead 27. mail 2011.
Mehis Heinsaar 2011. aastal.

Mehis Heinsaar (sündinud 1. augustil 1973) on eesti kirjanik.

Tema esimene tosin eluaastat möödus Tallinnas ja järgmised seitse kuni keskkooli lõpetamiseni Karksi-Nuias. 19922000 kestsid õpingud Tartu Ülikoolis (lõpetas eesti kirjanduse erialal, diplomitöö August Gailitist).

Tema trükidebüüdiks oli luuletus "Kõne minu põrmu kõrval" 1994. aastal kogumikus "Ilmre: luulevõistluse “Kuldne kaseleht '93” paremik ja teisi luuletusi Eesti Luuleliidu liikmetelt". Esimeseks avaldatud proosapalaks sai groteskne nägemuspilt "Keeristorm Tartus", see ilmus samuti Postimehes 14. jaanuaril 1997. Järgnesid avaldamine Vikerkaares 1997 ja Loomingus 1998 ning üsna pea sai kirjanik tunnustuse osaliseks: Tuglase novelliauhind anti talle aastal 2000. Teist korda võitis ta sama auhinna 2002. ja kolmandat korda 2010. aastal. Ta on avaldanud jutukogumikud "Vanameeste näppaja", "Härra Pauli kroonikad" ning "Ebatavaline ja ähvardav loodus". Paljud novellid on ilmunud varem ajakirjanduses, novelle on ilmunud ka hiljem. Tema teoseid on ajakirjanduses väga palju käsitletud.

Mehis Heinsaar on kuulunud Tartu NAK-i ja Erakkonda.

On öeldud, et kogu 2001. kirjandusaasta kuulus Heinsaarele[viide?]. Mõlemad ilmunud teosed tõusid kirjandusaasta suursündmusteks. "Vanameeste näppaja" sai Betti Alveri auhinna parima debüüdi eest. "Härra Pauli kroonikad" pälvis Eesti Kultuurkapitali proosapreemia.

Heinsaar jõudis 2005. aasta märtsis lõppenud romaanivõistlusel romaaniga "Artur Sandmani lugu" esikümnesse. Samal aastal Eesti Kirjanike Liidu korraldatud novellivõistlusel märgiti ära tema novell "Hingus".[1]

Mehis Heinsaare retseptsioonist on koostatud artiklikogumik "Luhtatulek. Ekslemisi Mehis Heinsaare tihnikutes" (koostaja Sven Vabar. Tallinn-Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus ja Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm, 2011).

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Teosed võõrkeeltes[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Herra Paulin aikakirjat" ("Härra Pauli kroonikad"). Soome keelde tõlkinud Mika Keränen. Helsingi: Absurdia, 2003
  • "Härra Pauli kroonikad / Pál úr krónikái" (rööptekst ungari keeles).Tõlkinud Orsolya Fábián, Balázs Herczeg, Viktória Tóth. Szombathely: BDTF, 2004
  • "Epätavallinen ja uhkaava luonto" ("Ebatavaline ja ähvardav loodus"). Soome keelde tõlkinud Hannu Oittinen. Espoo: Absurdia, 2011
  • "Breviárium" (9 novelli ungari keeles). Tõlkinud Judit András. Budapest, 2012
  • "Волшебный и грозный мир природы" ("Ebatavaline ja ähvardav loodus"). Vene keelde tõlkinud Pavel Filimonov; illustratsioonid: Priit Pärn. Таллинн: Kite, 2013
  • "Билет в Калабрию" (valik novelle kõigist varasematest kogudest). Vene keelde tõlkinud Vera Prohhorova. Таллинн: Русская энциклопедия, 2013
  • "L'homme-papillon et autres novelles" ("Liblikmees ja teised novellid"). Prantsuse keelde tõlkinud Antoine Chalvin; eessõna: Georges-Olivier Châteaureynaud. Saint-Malo, 2014
  • "Les chroniques de monsieur Paul" ("Härra Pauli kroonikad"). Tõlkinud Antoine Chalvin. 2015
  • "Костюм" ("Ülikond", novellid). Vene keelde tõlkinud Vera Prohhorova. Таллинн: Издательство "КПД", 2015
  • "L’homme qui ne faisait rien" ("Mees, kes ei teinud mitte midagi", novellid). Prantsuse keelde tõlkinud Antoine Chalvin. 2016

Lavastatud näidendid[muuda | muuda lähteteksti]

Ekraniseeringud[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Vanameeste näppaja" – samanimelise jutukogu avaloo "Tere" põhjal valminud lühifilm, 2005[2]

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]