Aini-Merike Remmel

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Aini-Merike Remmel (7. detsember 1938 Tartu8. jaanuar 2015) oli eesti arhitekt.

Ta lõpetas aastal 1957 Tartu 1. Keskkooli. Keskkoolis õppimise kõrvalt lõpetas ta lastemuusikakooli klaveri erialal ja spordikooli tennises. Pärast keskkooli lõpetamist astus ta Tartu Kujutava Kunsti Kooli kunstipedagoogika erialale, kus õppis ühe aasta. Seejärel asus ta õppima ERKI-sse, mille lõpetas arhitektuuri erialal aastal 1964. Talle enim mõju avaldanud õppejõud oli Uno Tölpus (kes oli ka tema diplomitöö juhendajaks).

Ta asus kunstiinstituudi viimasel kursusel tööle (kuhu ta suunati tööle ka pärast lõpetamist) Eesti Tööstusprojekti, kus tal valmis hulk tööstushoonete sisekujundusi. Aastatel 19661972 töötas ta Pärnu linna Ehituse ja arhitektuuri osakonnas vanemarhitektina; tema olulisemateks töödeks olid tennisepaviljon Ringi tänaval, Pärnu rajooni puhkealade planeering, suvilakooperatiivi Piknik I järk Kablis, aianduskooperatiiv "Tammiste" ning arvukalt eramuid ja aiamaju. Aastal 1969 oli ta ka Pärnu teatris lavastuskunstnik. Aastatel 19721974 töötas ta vanemarhitektina Eesti Maaehitusprojektis, tema käe all valmisid Kose-Risti alevi, Kilingi-Nõmme ja Vana-Vigala planeeringud. Aastatel 19751976 viibis ta (perekondlikel põhjustel) Gruusias, kuid aastal 1976 asus ta vanemarhitektina tööle Tartu maakonna arhitektuuribüroos, kus töötas ligi 20 aastat pensionile jäämiseni.

Aini-Merike Remmel suri 8. jaanuaril 2015 ja ta saadeti viimsele teekonnale 14. jaanuaril 2015 Tartu Peetri kirikust.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema vanemad olid kunstipedagoog Aleksander Remmel ja botaanik Aliide Remmel.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]