Kivikalme

Allikas: Vikipeedia
Mäla kivikalmed Muhu saarel.

Kivikalme (Saaremaal rahvapäraselt ka raun[1]) on kalme, mis on ehitatud põhiliselt kividest.

Eestis on kivikalme ehitusmaterjalina kasutatud peamiselt raudkivi, Põhja-Eestis ja Saaremaal ka paasi.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kivikalmeid hakati ehitama kiviajal (megaliitehitised). Kivikalmete hulka võib arvata ka Egiptuse püramiidid.

Kivikalmed Skandinaavias ja Läänemere maades[muuda | muuda lähteteksti]

Kivikalmed olid alates pronksiajast valdavad Skandinaavias, Soomes, Eestis ja Põhja-Lätis. Pronksiajal ja vanemal rauaajal kasutati Eestis ja Põhja-Lätis kõigepealt kivikirstkalmeid, mille eeskuju arvatakse olevat Skandinaavias või Soomes. Sõrve poolsaarelt ja Kuramaalt on teada ka laevkalmeid, mille eeskuju oli Skandinaavias. 1. aastatuhande esimesel poolel ilmusid Eestis ja Põhja-Lätis tarandkalmed. 1. aastatuhande teisel poolel levisid Eesti mandriosas korrapäratu ehitusega kivikalmed.[2]

Saaremaalt on 11. ja 12. sajandi kalmetest leitud kiviringe.

Kivikalmed jäid Eestis kasutusele 13. sajandini.

Kivikalmeid Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti Entsüklopeedia. 7. köide: Rakk–Tanukad. Tartu: Loodus, 1936, lk 87.
  2. Eesti Entsüklopeedia, 12. kd., lk. 226