Kivikalme
| See artikkel räägib kivikalmest; perekonnanime kohta vaata artiklit Raun (perekonnanimi). |

Kivikalme (Saaremaal rahvapäraselt ka raun[1]) on kalme, mis on ehitatud põhiliselt kividest.
Eestis on kivikalme ehitusmaterjalina kasutatud peamiselt raudkivi, Põhja-Eestis ja Saaremaal ka paasi.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Kivikalmeid hakati ehitama kiviajal (megaliitehitised). Kivikalmete hulka võib arvata ka Egiptuse püramiidid.
Kivikalmed Skandinaavias ja Läänemere maades
[muuda | muuda lähteteksti]Kivikalmed olid alates pronksiajast valdavad Skandinaavias, Soomes, Eestis ja Põhja-Lätis. Pronksiajal ja vanemal rauaajal kasutati Eestis ja Põhja-Lätis kõigepealt kivikirstkalmeid, mille eeskuju arvatakse olevat Skandinaavias või Soomes. Sõrve poolsaarelt ja Kuramaalt on teada ka laevkalmeid, mille eeskuju oli Skandinaavias. 1. aastatuhande esimesel poolel ilmusid Eestis ja Põhja-Lätis tarandkalmed. 1. aastatuhande teisel poolel levisid Eesti mandriosas korrapäratu ehitusega kivikalmed.[2]
Saaremaalt on 11. ja 12. sajandi kalmetest leitud kiviringe.
Kivikalmed jäid Eestis kasutusele 13. sajandini.
Kivikalmeid Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]- Kivikalme, Sirje, Karula küla, Haljala vald Harju mk, arh. mälestis nr 10560
- Kivikalme, Karula küla, Haljala vald Harju mk, arh. mälestis nr 10567
- Kivikalme, Karula küla, Haljala vald Harju mk, arh. mälestis nr 10569
- Kivikalme, Arumetsa, Karula küla, Haljala v Harju mk, nr 10570
- Kivikalme "Hundikangur", Muuksi küla Kuusalu vald Harju maakond arh. mälestis nr 18274
- Kivikalme "Hundikangur", Muuksi küla Kuusalu vald Harju maakond
- Kivikalme "Hundikangur", Muuksi küla Kuusalu vald Harju maakond
- Kivikalme "Hundikangur", Muuksi küla Kuusalu vald Harju maakond
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti Entsüklopeedia. 7. köide: Rakk–Tanukad. Tartu: Loodus, 1936, veerg 90.
- ↑ Eesti Entsüklopeedia, 12. kd., lk. 226
| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kivikalmed Eestis |