Jätkusuutlik areng

Säästev areng ehk jätkusuutlik areng (vahel ka kestlik areng või tasakaalustatud areng) (inglise keeles sustainable development) on mõiste, mida tavaliselt määratletakse kui arenguteed, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadusi ja püüdlusi, seadmata seejuures ohtu tulevaste põlvkondade samalaadseid huve.

Enamasti peetakse mõiste sustainable development kasutuselevõtjaks Brundtlandi komisjoni, kelle 1987. aasta aruandes "Meie ühine tulevik" ("Our Common Future") see mõiste esines. Siiski on ka väidetud, et Briti keskkonnategelane Barbara Ward oli seda mõistet kasutanud juba 1968. aastal.

Ülemaailmse kõlapinna sai see mõiste aga 1992. aastal Rio de Janeiros toimunud ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil ja sellele järgnenud tegevustega.

Jätkusuutlikkus on võimalik vaid siis, kui täidetakse ökosüsteemi tasakaalutingimusi.

"Our Common Future" – raamat, kus käsitletakse jätkusuutliku arengu teemasid

Jätkusuutlikkuse ja säästva arengu mõiste

Säästva ehk jätkusuutliku arengu all mõistetakse sihipärast arengut, mis parandab inimeste elukvaliteeti kooskõlas loodusvarade ja keskkonna talumisvõimega. Jätkusuutliku arengu eesmärk on saavutada tasakaal sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna vahel ning tagada täisväärtuslik ühiskonnaelu praeguste ja järeltulevate põlvede jaoks. Jätkusuutlik areng hõlmab enamikku eluvaldkondadest.

Jätkusuutlikkuse kontseptsioon

Jätkusuutlikkuse kontseptsioonile pandi alus juba 1960.–1970. aastatel, kui otsiti võimalusi ökoloogiliste probleemide lahendamiseks, et säilitada kvaliteetne looduskeskkond ka tulevaste põlvede jaoks. Põlvkondadevahelise vastutuse probleem ei puuduta aga ainult ökoloogiat, vaid kõiki eluvaldkondi. Jätkusuutlik areng seab eesmärgiks leida tasakaal majanduse, sotsiaalsfääri, looduskeskkonna ja muude eluvaldkondade vahel ning otsib võimalusi, mis tagaksid täisväärtusliku ühiskonnaelu jätkumise ka tulevikus.

Bruntlandi aruanne

ÜRO-le esitatud nn Brundtlandi aruandes „Meie ühine tulevik“ ("Our Common Future") rõhutatakse jätkusuutliku arengu kolme põhikomponenti:

• keskkonnakaitset;
• majanduslikku arengut;
• sotsiaalset võrdsust.

Seejuures lähtutakse nii ratsionaalse arengu (ehk „mõistliku kasutamise“) põhimõttest kui ka vajadusest tagada ressursside õiglane jaotus.

Edasistes uurimustes on eelnimetatud kolmele komponendile lisandunud ka neljas – institutsionaalne jätkusuutlikkus, mis sisaldab muu hulgas avalikkuse teadlikkust ja informeeritust, rahvusvahelist koostööd, institutsionaalset ja seadusandlikku raamistikku ning tsiviilühiskonna kaasamist.

Ühiskonna jätkusuutlikku arengut tuleb vaadelda inimkesksena ehk sihipäraselt suunatud arenguna, mis tagaks sotsiaalse õigluse ja inimeste elukvaliteedi paranemise kooskõlas loodusvarade olemi ja ökosüsteemide taluvusvõimega.

Jätkusuutlik areng taotleb seega majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaalast tasakaalu, jätkusuutlikku institutsionaalset süsteemi ning täisväärtuslikku ühiskonnaelu.

Jätkusuutlikkusel on neli mõõdet:

• sotsiaalne,
• majanduslik,
• ökoloogiline,
• institutsionaalne.

Eelnevast lähtudes on välja pakutud ka tugeva ja nõrga jätkusuutlikkuse kontseptsioon.

Tugeva ehk ökoloogilise kriteeriumi täitmiseks on vaja tagada olemasoleva kapitali (looduskapitali ja inimese loodud kapitali) sama kogus ka tulevikus.

Nõrga ehk majandusliku kriteeriumi pooldajad peavad aga oluliseks üksnes kapitali koguhulga samaks jäämist inimese kohta, s.t looduskapital võib väheneda, kui inimese loodud kapitali kasv seda kompenseerib.

Jätkusuutlikkus taotleb tasakaalu inimesi rahuldava elukeskkonna ja majanduse arengu vahel ning eeldab üldsuse osalemist, säästvale arengule orienteeritud majandushoobade, nt ökomaksureformi rakendamist ning vajalike hoiakute, eeskätt keskkonnahoidliku nõudlus- ja tarbimiskultuuri kujundamist.

Majanduslik areng

Majanduslik areng on protsess, mille käigus väikse sissetulekuga riigid muudetakse modernseteks industrialiseeritud riikideks. Tihtipeale kasutatakse majanduslikku arengut termini majanduslik kasv sünonüümina, kuigi majandusliku kasvu all mõeldakse pigem riigi majandusliku seisu kvalitatiivset ja kvantitatiivset muutust. Majanduslik areng peegeldub mitmete ühiskonda iseloomustavate näitajate kaudu, nagu lugemus, eeldatav eluiga ja vaesuspiir. Majanduslik kasv osutab aga kasvule SKP-s, reaalses sissetulekus ja/või keskmises sissetulekus.

SKP definitsioon

SKP ehk sisemajanduse koguprodukt on väärtus, mis on võrdne kogu tootmises vajalike ühiskondlike komponentide summaga. SKP arvutamiseks on olemas kolm viisi, mis vigade puudumisel annavad sama tulemuse. Arvutada on võimalik tootmise, tulu või kulu järgi.

Eesmärgid

 Pikemalt artiklis Säästva arengu eesmärgid

Säästva arengu eesmärgid aastaks 2030

2015. aasta ÜRO jätkusuutliku arengu tippkohtumisel New Yorgis allkirjastasid osalenud riikide liidrid esindusprotokolli, mis hõlmas seitsetteist jätkusuutliku arengu eesmärki (Sustainable Development Goals). Need olid suunatud vaesuse ja ebaõigluse lõpetamisele ning kliimamuutuse aeglustamisele aastaks 2030. Kinnitatud eesmärgid on universaalsed ja kehtivad kõikidele riikidele, mitte ainult vaestele. Eesmärkide saavutamiseks peavad koostööd tegema nii valitsused, ettevõtted kui ka kogu ühiskond, sest igal inimesel on jätkusuutlikus arengus oma osa. Alltoodud eesmärgid ning nende alapunktid on ametlikult ÜRO formuleeritud ja kinnitatud.

1. Kaotada kõikjal vaesus mis tahes kujul.
2. Kaotada nälg, saavutada toiduga kindlustatus ja parem toitumine ning toetada säästvat põllumajandust.
3. Tagada kõikidele vanuserühmadele hea tervis ja heaolu.
4. Tagada kõikidele kaasav ja õiglane kvaliteetne haridus ning elukestva õppe võimalused.
5. Saavutada sooline võrdõiguslikkus ning suurendada naiste ja tütarlaste mõjuvõimu.
6. Tagada kõikidele joogivesi ja kanalisatsioon ning veevarude säästev majandamine.
7. Tagada taskukohane, usaldusväärne, säästev ja kaasaegne energia kõikidele.
8. Toetada jätkusuutlikku, kaasavat ja säästvat majandusarengut ning tagada kõikidele inimestele inimväärne töö.
9. Ehitada vastupidav taristu, toetada kaasavat ja säästvat industrialiseerimist ning innovatsiooni.
10. Vähendada ebavõrdsust nii riikide sees kui ka nende vahel.
11. Muuta linnad ja asulad kaasavaks, turvaliseks, kohanevaks ja säästvaks.
12. Tagada säästev tarbimine ja tootmine.
13. Võtta kiiresti meetmeid kliimamuutuste ja nende mõjuga võitlemiseks.
14. Kaitsta ja kasutada säästvalt ookeane, meresid ja mere elusressursse, et saavutada säästev areng.
15. Kaitsta ja taastada maismaa ökosüsteeme ning propageerida nende säästvat kasutamist; majandada metsi säästvalt, võidelda kõrbestumisega ning peatada ja pöörata ümber pinnase halvenemine ja bioloogilise mitmekesisuse hävimine.
16. Toetada rahumeelseid ja kaasavaid ühiskondi, et saavutada säästev areng; tagada õiguskaitse kõikidele ning luua kõikidel tasanditel tõhusad, vastutustundlikud ja kaasavad institutsioonid.
17. Tugevdada tegevuskava rakendamise meetodeid ja taaselustada säästva arengu alane ülemaailmne partnerlus.

Eesmärgid hakkasid kehtima 2016. aasta jaanuarist ning nende tähtajaks on aasta 2030.

Eesmärkide alapunktid

Igal eesmärgil on alapunktid, mis peavad olema aastaks 2030 täidetud. Järgnevalt on esitatud lühendatud versioon seitsme esimese eesmärgi alapunktidest.

Kaotada kõikjal vaesus mis tahes kujul

1.1. Aastaks 2030 kõrvaldada äärmuslik vaesus, eelkõige nende inimeste seas, kes peavad ära elama 1,25 USA dollariga päevas.

1.2. Aastaks 2030 vähendada vähemalt poole võrra nende inimeste osakaalu, kes elavad vaesuses.

1.3. Aastaks 2030 luua iga riigi jaoks sobivad sotsiaalkaitsesüsteemid, mis hõlmaksid ka vaesuses elavaid inimesi.

1.4. Aastaks 2030 tagada, et meestel ja naistel, eelkõige vaestel ja ebasoodsas olukorras olevatel inimestel, oleksid ühesugused õigused majanduslikele ressurssidele, kaasa arvatud juurdepääs teenindusele, vara omamisele, pärandustele, loodusressurssidele, uuele tehnoloogiale ning finantsteenustele.

1.5. Aastaks 2030 vähendada ebasoodsas olukorras olevate inimeste vastuvõtlikkust äärmuslikele ilmastikuoludele, samuti majanduslikele ja sotsiaalsetele katastroofidele.

Kaotada nälg, saavutada toiduga kindlustatus ja parem toitumine ning toetada säästvat põllumajandust

1.1. Aastaks 2030 kaotada nälg ja tagada toitainerikas toit aasta ringi kõigile.

1.2. Aastaks 2030 kaotada igasugune alatoitumus.

1.3. Aastaks 2030 kahekordistada põllumajanduslikku produktiivsust ja väiketootjate, eelkõige naiste, põlisrahvaste, perefarmide, karjakasvatajate ja kalurite sissetulekuid.

1.4. Aastaks 2030 tagada säästev toidutootmissüsteem ja rakendada põllumajanduslikke meetodeid, mis suurendaksid produktiivsust ja produktsiooni, kahjustamata seejuures ökosüsteemi.

1.5. Aastaks 2020 säilitada seemnete, haritavate taimede ja kasvatatavate loomade ning nende kõigi looduslike sugulasliikide geneetiline mitmekesisus.

Tagada kõikidele vanuserühmadele hea tervis ja heaolu

1.1. Aastaks 2030 viia sünnitavate naiste suremus alla 70 juhtumini 100 000 sünnituse kohta.

1.2. Aastaks 2030 kaotada imikute ning alla 5-aastaste laste ennetatavad surmad.

1.3. Aastaks 2030 lõpetada AIDSi, tuberkuloosi, malaaria ja muude troopiliste haiguste epideemiad ning võidelda hepatiidi ja veereostusest tulenevate haiguste vastu.

1.4. Aastaks 2030 vähendada ennetamise kaudu ühe kolmandiku võrra enneaegseid surmasid.

1.5. Tugevdada kahjulike sõltuvuste, sealhulgas narkootikumide kuritarvitamise ja suitsetamise ennetamist ja ravi.

1.6. Aastaks 2020 vähendada poole võrra liiklusõnnetustes hukkunute ja vigastatute arvu.

1.7. Aastaks 2030 tagada juurdepääs seksuaal- ja reproduktiivtervise teenustele.

1.8. Saavutada universaalne tervisekindlustus.

1.9. Aastaks 2030 märgatavalt vähendada ohtlikest kemikaalidest ning saastunud õhust, veest ja pinnasest põhjustatud surmade ja haigestumiste arvu.

Tagada kõikidele kaasav ja õiglane kvaliteetne haridus ning elukestva õppe võimalused

1.1. Aastaks 2030 tagada kõikidele tüdrukutele ja poistele tasuta ning kvaliteetne alg- ja keskharidus, mis tagaks efektiivsed õpitulemused.

1.2. Aastaks 2030 tagada, et kõikidel tüdrukutel ja poistel oleks juurdepääs kvaliteetsele koolieelsele haridusele ja hoiule, et nad oleksid valmis alustama alghariduse omandamist.

1.3. Aastaks 2030 tagada kõikidele naistele ja meestele võrdne ligipääs taskukohasele ja kvaliteetsele haridusele, kaasa arvatud ülikooliharidusele.

1.4. Aastaks 2030 märgatavalt suurendada nende noorte ja täiskasvanute arvu, kellel on asjakohased tehnilised ja kutseoskused.

1.5. Aastaks 2030 elimineerida soolised erinevused hariduses ning tagada juurdepääs igale haridusastmele kõigi inimeste, kaasa arvatud puuetega inimeste, põliselanike ja ebasoodsas olukorras olevate laste seas.

1.6. Aastaks 2030 tagada, et kõik noored ja valdav osa täiskasvanuid omandaksid lugemisoskuse.

1.7. Aastaks 2030 tagada, et kõik õppijad omandaksid vajalikud teadmised ja oskused jätkusuutliku majanduse, säästlike eluviiside, inimõiguste ning soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks.

Saavutada sooline võrdõiguslikkus ning suurendada naiste ja tütarlaste mõjuvõimu

1.1. Lõpetada igasugune naiste ja tüdrukute diskrimineerimine.

1.2. Elimineerida igasugune vägivald naiste ja tüdrukute vastu nii avalikus kui ka erasektoris, sealhulgas inimkaubandus ja seksuaalvägivald.

1.3. Elimineerida kahjulikud tavad, nagu laste abielud, sundabielud ning naiste suguelundite moonutamine.

1.4. Tunnustada ja väärtustada tasustamata hooldamist ja kodutöid avalike teenuste ja infrastruktuuri kaudu.

1.5. Tagada naistele võrdsed võimalused otsuste tegemiseks nii poliitilistes, majanduslikes kui ka sotsiaalvaldkondades.

Tagada kõikidele joogivesi ja kanalisatsioon ning veevarude säästev majandamine

1.1. Aastaks 2030 tagada kõikidele puhas ja taskukohane joogivesi.

1.2. Aastaks 2030 tagada õiglane juurdepääs sobivatele sanitaartingimustele, lõpetada avalik roojamine ning pöörata seejuures erilist tähelepanu naiste, tüdrukute ja ebasoodsas olukorras olevate inimeste vajadustele.

1.3. Aastaks 2030 parandada vee kvaliteeti, vähendades keskkonnareostust, ohtlike kemikaalide ja materjalide keskkonda sattumist ning puhastamata reovee hulka ning suurendades märgatavalt taaskasutust.

1.4. Aastaks 2030 suurendada oluliselt veekasutuse tõhusust ning tagada magevee säästlik ammutamine ja kasutamine, et lahendada veepuuduse probleem ja vähendada veepuuduse all kannatavate inimeste arvu.

1.5. Aastaks 2030 rakendada integreeritud veeressursside haldamist.

1.6. Aastaks 2020 kaitsta ning taastada veega seotud ökosüsteeme, sealhulgas mägesid, metsi, märgalasid, jõgesid, põhjaveekihte ja järvi.

Tagada taskukohane, usaldusväärne, säästev ja kaasaegne energia kõikidele

1.1. Aastaks 2030 tagada juurdepääs taskukohasele, usaldusväärsele ja kaasaegsele energiale.

1.2. Aastaks 2030 märgatavalt suurendada taastuvenergia osakaalu globaalses tarbimises.

1.3. Aastaks 2030 kahekordistada energiatõhususe määra.

Jätkusuutlik areng Eestis

Strateegiline raamistik

2005. aastal võttis riigikogu vastu jätkusuutliku arengu strateegia "Säästev Eesti 21", milles püstitati neli peamist arengueesmärki: kultuuriruumi elujõulisus, heaolu kasv, sidus ühiskond ning ökoloogiline tasakaal. Edaspidi lähtutakse arengukavade koostamisel säästva arengu printsiipidest, et integreerida jätkusuutlikkust eri valdkondade tegevusplaanidesse ja arengukavadesse.

Institutsionaalne raamistik

Keskvalitsuse tasandil koordineerib Eesti jätkusuutlikku arengut Riigikantselei. Peale selle juhib Riigikantselei ka Eesti konkurentsivõime kava "Eesti 2020" tegevusprogrammi koostamist ning korraldab selle täitmise seiret. Jätkusuutliku arengu koordinatsioonimehhanism hõlmab nii ministeeriume kui ka vabaühendusi. Eesti jätkusuutliku arengu komisjon loodi 1996. aastal ning selle ülesanne oli nõustada Vabariigi Valitsust säästva arengu valdkondades, milleks on keskkonnakaitse, ettevõtlus, kohalikud omavalitsused, teadusasutused, muinsuskaitse, energeetika, lastekaitse jne.

Koostöö teiste riikidega

Eesti arengukoostöö prioriteedid on:

1. hariduse kvaliteedi toetamine;
2. tervishoiu arengu toetamine;
3. rahu ja stabiilsuse tagamine;
4. demokraatia ja hea valitsemistava edendamine ning inimõiguste tagamine;
5. majandusarengu edendamine;
6. keskkonnahoidliku arengu toetamine;
7. Eesti kodanike teadlikkuse suurendamine arengukoostööst ja humanitaarabist ning globaalsetest arenguprobleemidest.

Tegevuskava 2030 elluviimine

2016. aasta teisel poolel hakati uuendama Eesti säästva arengu näitajate nimekirja, et seal oleksid kajastatud ka ÜRO tegevuskava eesmärgid ja näitajad. Analüüsi põhjal tehakse ettepanekuid, et jätkusuutliku arengu strateegiat ja selle rakendusmehhanisme uuendada. See on oluline, sest see võimaldab suurendada üldsuse teadlikkust jätkusuutlike eesmärkide tegevuskavast ning panustada rahvusvahelise koostöö kaudu nende eesmärkide saavutamisesse. Seetõttu peab Eesti edaspidi panustama nende uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste loomisesse, mis aitaksid seatud eesmärke ellu viia.

Vaata ka

• roheline elamisviis
• jätkusuutlik ettevõtlus
• jätkusuutlikkuse teadus
• mittekasv
• mahemetsandus
• mahepõllumajandus
• mahetehnoloogia

mittekasv

• säästev energeetika
• säästev inimareng
• säästev kalandus
• säästev kasutus
• säästev linnaplaneerimine
• säästev metsamajandamine
• säästev tehnoloogia
• säästev transport
• säästev turism
• säästev tööstus
• säästva arengu haridus
• säästva arengu indikaator
• ökosüsteemne käsitlus
• üleminekujuhtimine
• Eesti Maaülikooli mahekeskus
• jätkusuutlik majandus