Säästva arengu haridus

Allikas: Vikipeedia

Säästva arengu haridus (inglise keeles education for sustainable development) on teadmiste, oskuste, hoiakute ja väärtushinnangute süsteem, mis võimaldab teadvustada looduse, majandus- ja sotsiaal-kultuurilise keskkonna seoseid ja järgida säästva arengu põhimõtteid[1].

ÜRO on kümnendi 2005–2014 kuulutanud säästva arengu haridust toetavaks perioodiks.

Säästva arengu hariduse ülesandeks toetada inimestes parema tuleviku visioneerimise ning selle saavutamiseks kriitilise ja süsteemse mõtlemise, koostöö- ja jõustamisoskuste kujunemist.[2]

Säästvat arengut toetav haridus on kujunenud vastuseks globaalsetele väljakutsetele. Säästvat arengut toetav haridus abistab noortel paremini mõista nende enda ja laiemalt ühiskonna tegutsemise võimalusi ja tagajärgi nii globaalsel kui ka kohalikul tasandil, edendab kriitilist mõtlemist ja tulevikuga arvestamist.[3]

Säästev areng eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti säästva arengu põhimõtted pandi paika säästva arengu riikliku strateegiaga ,,Säästev Eesti 21''. Antud strateegia alused tulenevad säästva arengu seadusest, mille võttis vastu 1995. aastal Riigikogu ning see näeb ette looduskeskkonna ja loodusvarada säästliku kasutamise alused. [4]

Eesti säästva arengu valdkondadeks on Eesti kultuuriruumi elujõulisus, heaolu kasv, sidus ühiskond ja ökoloogiline tasakaal. Need eesmärgid on sõnastatud 2005. aastal ja on heaks kiidetud riiklikus strateegias ,,Säästev Eesti 21''. Strateegia alused tulenevad säästva arengu seadusest, mille Riigikogu võttis vastu 1995. aastal ning mis näeb ette looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise alused.[5]

Säästev arendustegevus Euroopa Liidus[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopa uuendatud säästva arengu strateegia võeti vastu 2006. aastal. Selle üldine eesmärk on kindlaks määrata ja arendada välja meetmeid, mis võimaldaksid Euroopa Liidul nii praeguste kui tulevaste põlvkondade elukvaliteeti järjepidavalt parandada.

Selle strateegia jaoks luuakse kogukonnad, mis:

  • suudavad ressursse tõhusalt kasutada ja hallata
  • suudavad realiseerida majanduse keskkonna- ja sotsiaalalase innovatsiooni potentsiaali
  • suudavad kindlustada jõukuse, keskkonnakaitse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse

Säästva arengu strateegia määrab kindlaks seitse peamist väljakutset koos vastavate ülesannet, tegevuseesmärkide ja meetmetega:

  • kliimamuutused ja puhas energia
  • säästev transport
  • säästev tarbimine ja tootmine
  • loodusressursside säilitamine ja haldamine
  • rahvatervis
  • sotsiaalne kaasatus, demograafia ja ränne
  • ülemaailmne vaesus ja säästva arengu alased väljakutsed

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti Vabariigi keskkonnahariduse kontseptsioon, 2006 [1]
  2. Mihkel Kangur. "Milleks säästva arengu haridus?".
  3. Anne Laius. "Säästva arengu haridus (SAH). Säästva arengu mõiste".
  4. Anne Laius. "Säästva arengu haridus (SAH). Säästva arengu mõiste".
  5. Anne Laius. "Säästva arengu haridus (SAH). Säästva arengu mõiste".