Säästev kasutus

Allikas: Vikipeedia

Säästev kasutus (inglise sustainable use) on keskkonna ja selle elustiku kasutamine viisil ja piirides, mis taastuvate loodusvarade puhul ei ületa nende taastumisvõimet (taastootmisvõimet), ja taastumatute loodusvarade puhul jääb piiridesse, mis tagab nende kättesaadavuse ajani, kui neid on võimalik asendada taastuvatega[1].

"Mida rohkem toodetakse, seda enam saastatakse elukeskkonda ja mõjutatakse kliimat. Viimase sajandi jooksul on toodetud ja tarbitud rohkem kui kogu inimkonna varasema ajaloo kestel. Ent ei toodetaks, kui poleks nõudlust."[2]

Inimesed kahtlevad üha enam säästmise vajaduses. Taastumatud loodusvarad kahanevad kiiresti ja taastuvate tarbimine suureneb üha enam. Keskkond saastub ning looduse mitmekesisus väheneb. On ka sotsiaalsed mõjud, mis tulenevad nii ületarbimisest kui ka alatarbimisest. Ressursid vähenevad ja sellega satub ka majandus löögi alla. Inimesed kipuvad arvama, et säästmine üksnes piirab tarbimist. See ei ole aga nii, vaid pigem tähendab paremat elukvaliteeti: rahuldades oma põhivajadusi, võime olla kindlad, et tooted on tervislikud ja nende valmistamiseks pole loodusvarasid raisatud. Inimesed peaksid hoiduma tekitamast jäätmeid ja saasteaineid kogu toote eluea jooksul, et mitte kahandada tulevaste põlvede võimalusi. ''Kindlasti ei peaks säästev tarbimine pidurdama ühiskonna arengut ja pärssima heaolu.'' [3]

Säästva tarbimise võimalused[muuda | muuda lähteteksti]

Dematerialiseerimine[muuda | muuda lähteteksti]

''Dematerialiseerimine ehk efektiivsem tarbimine pühendub sellele, et tootele või teenusele kulutatakse võimalikult vähe energiat ning toorainet. Sellega väheneks ka mõju keskkonnale. Dematerialiseerimise eest ''vastutavad'' ettevõtted, kes vajavad siiski ka riigi ja kodanike toetust.''[4]

Optimeerimine[muuda | muuda lähteteksti]

''Optimeerimine rõhub vajadusele muuta tarbimine targemaks ja mõistlikumaks. Riik peaks looma vastavaid infrastruktuure ning tarbija tegema teadlikke valikuid. Optimeerimine peab oluliseks pigem väärtuste muutumist.''[4]

Igapäevane teadlik säästmine[muuda | muuda lähteteksti]

Igal inimesel on võimalus anda oma panus keskkonna heaollu ja kasvõi globaalse ökoloogia huvides raiskamist piirata. Selleks on mitmeid võimalusi.

Elekter[muuda | muuda lähteteksti]

Tänapäeval on palju võimalusi energiatarbimise vähendamiseks, kuna olemas on modernsed ja energiasäästlikud seadmed. Säästes energiat on see kõigile kasulik- nii enese rahakotile kui tervele planeedile. Mõned nipid kuidas saad energiat oma koduses majapidamises säästa:

  • Kasutades üle 10 aasta vanu kodumasinad, oleks mõistlik vahetada need uute vastu, kuna vanad masinad tarbivad mitu korda rohkem elektrit kui uued;[5]
  • Ärge kütke ruume, kus keegi ei viibi. Näiteks reisile minnes on mõistlik välja lülitada põrandaküte vannitoas, alandada ruumides hoitavat temperatuuri jne;
  • Lülitades välja seadmeid, mis ei tee kasulikku tööd, vaid on jäetud ooterežiimile;
  • Valides säästu- või LED-lambid, saab valgustusele kuluvat elektrikogust kuni 80% vähendada.[6]

Vesi[muuda | muuda lähteteksti]

Kraanide kasutamise järel sulgege need hoolikalt

''Õnneks elame ühes ohutuima joogiveega riikidest maailmas ning meie ülesanne on kindlustada võimalus seda sama väärtuslikku loodusressurssi tarbida ka järgmistel põlvkondadel. Tehes lihtsaid kuid läbimõeldud muudatusi oma igapäevarutiinis saame igaüks anda oma osa.'' On olemas palju lihtsaid viise, kuidas vett säästa:

  • Keerake kraan kinni, kui pesete hambaid või pead, seebitate käsi või raseerite. Sellega saab kokku hoida väga palju vett;[7]
  • Pigem käia vannis kui duši all, sest vannis kulutad ligi 3 korda rohkem vett;
  • Koguge vihmavett lillede kastmiseks;
  • Pesu- ja nõudepesumasin tuleks käima panna alles siis kui need on tervenisti täis;
  • Kontrollige alati, et kraanid saaksid korralikult kinni.[8]

Ohtlikud jäätmed[muuda | muuda lähteteksti]

Ohtlike jäätmeid leidub kindlasti igas kodus. Tuleb meeles pidada, et need tuleb viia vastavasse vastuvõtupunkti, mitte visata lihtsalt tavalisse prügikasti või kanalisatsiooni.

  • ''Paljud esemed, mida me viskame prüginõusse, ei kõdune korralikult ja võivad põhjustada haigusi;''
  • Keskkonda saastavad erinevad kemikaalid, arstimid ja värvid, mis vistakse prügikasti või valatakse kanalisatsiooni.
  • Ohtlikud on ka ära visatud purgid, kilekotid, sukad jms, sest need ohustavad kalu ja teisei veeloomi;
  • Erinevad toidujäänused tuleks visata komposti, siis lagunevad nad looduslikult;
  • Õhu ja vee reostust saab vähendada klaasi, paberi, kilekoti ja nailoni ümbertöötamisel. [9]

Otsene/kohene mõju keskkonnale:

  1. veereostus, nt kui keemiatoodete jäägid satuvad üldkanalisatsiooni;
  2. mullareostus, nt kahjustumine õli või bensiiniga;
  3. õhu reostus keemiatoodete kasutamisel tekkivate ohtlike aurude tõttu;
  4. kahju elusloodusele - taimede ja putukate hävimine tarbekeemiajääkide sattumisel loodusesse.

Pikaajaline mõju:

  1. ohtlike ainete kogunemine, nt kalade rasvkoesse, sealt jõuavad need ained ka inimese toidulauale;
  2. kemikaalid võivad oma püsivate omaduste tõttu liikuda tekkeallikast väga kaugele, nt Arktika õhku, vette ja pinnasesse:
  3. eluslooduse kahjustumine-paljunemisvõime kahjustumine, geneetilised muutused.[10]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]