Kasutaja:Merilielisabetkoiv/Jaapani köök

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Jaapani kööki kuuluvad Jaapani regioonile omased ja traditsioonilised toidud, toiduvalmistamise meetodid ning sealne toiduetikett.

Köögi eripära[muuda | muuda lähteteksti]

Jaapani köögi üks eripära on see, et toitu tarbitakse võimalikult naturaalsel kujul – kõik koostisosad peavad olema võimalikult värsked. Proovitakse säilitada koostisosade algupärast maitset ja välimust. Kui mõnda koostisosa on vaja küpsetada, tehakse seda vaid kergelt.[1]

Jaapanlaste kööki peetakse üheks tervislikumaks, sest selle toit on mitmekülgne, aedvilja- ja sojarohke ja sisaldab vähe küllastunud rasvu.[2]

Iseloomulikud koostisained[muuda | muuda lähteteksti]

Liha tarvitatakse Jaapani köögis väga vähe. Selle asemel on seal peamised loomse valgu allikad kalad ja mereloomad. Rasvadest kasutatakse taimseid õlisid (näiteks soja- ja siisiõli). Rohkesti süüakse riisi, ube ja herneid. Piimatooteid tarbitakse väga vähe. Peamiselt maitsestatakse toite sojakastmega, muude maitseainetega vähem.[3]

Traditsioonilised toidud[muuda | muuda lähteteksti]

Raamen[muuda | muuda lähteteksti]

Raamen on Hiina päritolu traditsiooniline Jaapani nuudlisupiroog, mis sisaldab nuudleid, küpsetatud sealiha, rohelist sibulat, muna, vetikaid ja palju teisi koostisosi. Raameni koostis varieerub Jaapani eri piirkondades, kuid pea kõik variandid sisaldavad puljongit, mis on valmistatud mitu tundi või isegi mitu päeva enne roa valmistamist. Raamenit peetakse üheks kõige populaarsemaks Jaapani kiirtoiduks.[4]

Suši[muuda | muuda lähteteksti]

Suši

Suši ehk sushi valmistamisel kasutatakse äädikaga maitsestatud riisi, millele on lisatud toorest kala, köögivilju vms. Sushi't valmistatakse väga erineval kujul. Kõige tuntum on maki-sushi, mis kujutab endast kuivatatud vetika sisse rulli keeratud riisi koos kalade ja köögiviljadega. Sushi't tuleks süüa ühe suutäiena, mitte sellest tükki hammustades. Tavaliselt kastetakse sushi sojakastme sisse ning selle kõrvale pakutakse marineeritud ingverit.[5]

Sashimi[muuda | muuda lähteteksti]

Sashimi on toores ja värske kala või muu mereand, mida tavaliselt serveeritakse õhukesteks viiludeks lõigatuna. Enamasti kasutatakse soolases vees elutsevaid kalu, sest magevee kalade puhul on suurem parasiidirisk. Sashimi kõrvale tavaliselt riisi ei panda ja seda ei peeta üheks sushi liigiks.[6]

Soba nuudlid[muuda | muuda lähteteksti]

Soba nuudleid valmistatakse tatrajahust ja veest. Tihti lisatakse sinna juurde nisujahu, sest selles sisalduv gluteen muudab nuudlid vastupidavamaks ja ainult tatrajahust soba nuudlite tootmine on kallim. Soba nuudleid serveeritakse soojalt või jahutatult. Tavaliselt serveeritakse neid jahutatult koos puljongi, eri kastmete või köögiviljadega.[7]

Vasabi[muuda | muuda lähteteksti]

Vasabi ehk wasabi on jaapani vasaabia (Wasabi japonica) taime risoomist valmistatav roheline pasta. See on teravamaitseline ja tavaliselt pakutakse seda sushi kõrvale. Vasaabia taime kasvatamine on keeruline, mistõttu tõelist vasabi pastat pakutakse harva. Enamasti serveeritakse vasabi nime all jahvatatud mädarõika pastat, millele on antud roheline värvus toiduvärviga.[8]

Misosupp

Misosupp[muuda | muuda lähteteksti]

Misosuppi valmistatakse misopastast ja dashi'st. Dashi on tuunikala (bonito) helvestest, vetikatest ja anšoovisest valmistatud puljong ning seda kasutatakse ka paljudes teistes toitudes. Misopasta on valmistatud sojaubadest, meresoolast ja riisist ning seda tarvitatakse sageli ka teistes suppides, marinaadides jms. Lisaks misopastale ja dashi'le pannakse misosupi sisse tofut, köögivilju, vetikaid jms.[9]

Tempura[muuda | muuda lähteteksti]

Tempura on taignas friteeritud köögiviljad ja mereannid. Tempura tainas valmistatakse veest, jahust ja mõnikord munast. Riisijahu kasutamine annab tempura'le krõbedust, nisujahu annab rohkem maitset. Tavaliselt kasutatakse külma vett ja mõned kokad kasutavad mullivett, et taignale õhulisust lisada. Enamasti kasutatakse tempura täidiseks mereande, nagu krevetid ja kalmaarid, või köögivilju, nagu baklažaan, maguskartul ja kabatšokk, aga kasutatakse ka maki-sushi viile.[10]

Traditsioonilised joogid[muuda | muuda lähteteksti]

Roheline tee[muuda | muuda lähteteksti]

Sake

Roheline tee on teelehepõhine jook. Rohelise tee variatsioonidel on eri omadused olenevalt sellest, kuidas teelehed on kasvatatud, korjatud, kuivatatud ja milliseid teisi taimi on sinna lisatud. Jaapanlaste roheline tee erineb teistest selle poolest, et peale korjamist teelehed aurutatakse ja alles siis kuivatatakse. Arvatakse, et see hoiab värvi ja aroomi värske ning toiteväärtuse suurema. Tuntuim Jaapani rohelise tee liik on matcha.[11]

Jaapanis on rohelise tee valmistamiseks ja joomiseks välja kujunenud teetseremoonia chadō. Teetseremoonia on väga detailirohke ja selle korraldamise õppimine võtab aega kümnendeid. Sellest osa võtjad püüavad leida sisemist rahu ja oluline on, et külalised naudiksid tseremooniat.[12]

Sake[muuda | muuda lähteteksti]

Sake on Jaapani rahvuslik alkohoolne jook, mida valmistatakse riisist, mistõttu nimetatakse seda ka riisiveiniks. Selle valmistamiseks kasutatakse riisi, vett, pärmi ja Aspergillus oryzae seent. Kvaliteetsed saked on aasta või natuke rohkem vanad. Enamik sakedest sisaldavad 15–20% alkoholi.[13]

Toiduetikett[muuda | muuda lähteteksti]

Jaapani restoranides jootraha ei jäeta ja tavaliselt sellest keeldutakse. Mõned restoranid lisavad arvele juurde 10% teenustasu.[14]

Tänaval kõndides või seistes tavaliselt ei sööda.[15]

Põhilised söömisvahendid on puust söögipulgad. Söögipulkadega ei tohiks anda toitu edasi nii, et teine inimene võtab toidu vastu oma söögipulkadega. Jaapani kultuuris meenutab see matuserituaali, mille käigus antakse surnu luid söögipulkadega edasi. Lisaks tuleks vältida oma söögipulkadega kellegi teise või laual oleva toidu poole osutamist. Söögipulkade taldriku kõrvale asetamine tähendab, et sööja pole veel lõpetanud. Söömise lõpetamist tähistab söögipulkade taldrikule risti asetamine.[16]

Jaapanlased on väga toidu raiskamise vastu. Enda taldriku tühjaks söömine on elementaarne osa nende toiduetiketist. Sushi't süües tuleks kaussi valada väike kogus sojakastet korraga, et seda ei jääks väga palju alles. Lisaks on viisakas, kui sojakastmekaussi ei jää ühtegi riisitera.[16]

Suppi süües luristamine viitab sellele, et sööja naudib oma toitu ja seda peetakse viisakaks.[16]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Reyzelman, Alina. "An overview of Japanese cuisine". EatWellCo, 2015. Vaadatud 15.03.2021.
  2. "Jaapani köök". Nami-nami. Vaadatud 16.03.2021.
  3. "Jaapani köök". Toidutare. Vaadatud 15.03.2021.
  4. "What Is Ramen & Ramen Recipes To Make At Home". Sous Chef, 12. august 2020. Vaadatud 15.03.2021.
  5. Mishima, Shizuko. "What Is Sushi: The Not-So-Raw Truth". TripSavvy, 13. aprill 2019. Vaadatud 16.03.2021.
  6. Eisenhauer, Taylor. "Sushi vs Sashimi: What's the Difference?". Southern Living, 30. juuni 2020. Vaadatud 16.03.2021.
  7. McCulloch, Marsha. "Soba Noodles: Good or Bad?". Healthline, 21. juuli 2018. Vaadatud 16.03.2021.
  8. Naglich, Mandy. "What Is Wasabi?". Taste of Home, 30. jaanuar 2020. Vaadatud 16.03.2021.
  9. Milligan, Ceara. "A Beginner’s Guide to Miso Soup". Taste of Home, 4. detsember 2020. Vaadatud 16.03.2021.
  10. "What Is Tempura? A Crispy, Crunchy Japanese Art". Groupon, 12. september 2018. Vaadatud 16.03.2021.
  11. Welsh, Kate. "What You Need to Know About Japanese Green Tea". MyRecipes, 13. veebruar 2018. Vaadatud 16.03.2021.
  12. Walford, Ros. "A Rough Guide to: the Japanese tea ceremony". Rough Guides, 17. mai 2019. Vaadatud 16.03.2021.
  13. John, Steven. "What Is Sake? Everything You Need to Know About Japan’s Ancient Rice Wine". The Manual, 13. november 2020. Vaadatud 16.03.2021.
  14. "Jaapan, vana". Germalo Reisid. Vaadatud 16.03.2021.
  15. "Etiquette in Japan". Walk Japan. Vaadatud 16.03.2021.
  16. 16,0 16,1 16,2 Rodgers, Greg. "Japanese Dining Etiquette". TripSavvy, 28. aprill 2019. Vaadatud 16.03.2021.