Sojaõli
Sojaõli on taimeõli, mida ekstraheeritakse sojaoa seemnetest.[1] Sellel õlil on sageli kas tumekollane või õrnalt rohekas värvus.[2] Sojaõli koosneb viiest rasvhappest (palmitiin-, steariin-, oleiin-, linool- ja linoleenhape).[3]
Sojaõli on võimalik kasutada toiduvalmistamiseks mitmel viisil (praadides, küpsetades, röstides, frittides).[1]
.jpg)
Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]
Sojaõli kasutatakse paljudes tööstusharudes. Tänu sellele saab toota keskkonnasõbralikke pestitsiide, värve, vaike, fungitsiide, plastmaterjale, määrdeaineid, biodiislikütust, seepe, kosmeetikume, toitu ja jooke. Kuid peamiselt kasutatakse sojaõli siiski toiduainetetööstuses toiduõlina, salatikastmetes, margariini valmistamiseks, selleks et anda küpsetistele õrnust, emulgeeriva ainena, samuti et valmistada krõbedaid koorikuid, vahvleid, kreekereid, leibu jne. Samuti majoneesikastmetes, grillkastmetes ja suure rasvasisaldusega frittimisel.[4]
Tootmine[muuda | muuda lähteteksti]
Sojaõli tootmiseks sojaoad purustatakse, reguleeritakse niiskusesisaldus, kuumutatakse 60–88 °C-ni, oad rullitakse helvesteks ja ekstraheeritakse heksaanilahusega. Seejärel õli rafineeritakse, segatakse erinevaks otstarbeks ja vahel hüdrogeenitakse. Nii vedelaid kui ka osaliselt hüdrogeenitud õlisid müüakse taimeõlina või kasutatakse töödeldud toitude koostises. Suurem osa jäägist kasutatakse loomasöödana.[5] Kõige tavalisem ekstraheerimismeetod on eelpressimine, mis tähendab õli osalist eraldamist enne keemilist ekstraheerimist. Sel viisil saadud kook purustatakse ja saadetakse jahvatamiseks, misjärel see ekstraheeritakse orgaaniliste lahustite abil.[6]
Aastatel 2018–2019 toodeti kogu maailmas ligikaudu 62 miljonit tonni sojaõli, mis tegi sellest õlist ühe levinuma toiduõli maailmas.[1]
Sojaõlitoodang maailmas[7][muuda | muuda lähteteksti]
| Aasta | Toodang
(mln t) |
|---|---|
| 2019/20 | 56,728 |
| 2018/19 | 55,848 |
| 2017/18 | 55,165 |
| 2016/17 | 53,720 |
| 2015/16 | 51,559 |
| 2014/15 | 49,322 |
| 2013/14 | 45,245 |
Suitsemispunkt[muuda | muuda lähteteksti]
Sojaõli suitsemispunkt on üsna kõrge, ligikaudu 450 °F (230 °C). Tänu kõrgele suitsemispunktile sobib sojaõli kasutada nii küpsetamisel, praadimisel, röstimisel kui ka pruunistamisel, kuna see talub kõrgeid temperatuure ilma lagunemata.[1]
Eri liiki õlide suitsemispunktid[8][muuda | muuda lähteteksti]
| Õli | Suitsemispunkt | |
|---|---|---|
| Avokaadoõli | 375–400 °F | 190–205 °C |
| Või | 350 °F | 175 °C |
| Rapsiõli | 400 °F | 205 °C |
| Kookosõli | 350 °F | 175 °C |
| Maisiõli | 450 °F | 230 °C |
| Viinamarjaseemneõli | 390 °F | 195 °C |
| Searasv | 370 °F | 185 °C |
| Oliiviõli (Extra Virgin) | 325–375 °F | 165–190 °C |
| Oliiviõli (rafineeritud) | 465 °F | 240 °C |
| Maapähkliõli | 450 °F | 230 °C |
| Saflooriõli | 510 °F | 265 °C |
| Seesamiõli | 350–410 °F | 175–210 °C |
| Sojaõli | 450 °F | 230 °C |
| Päevalilleõli | 440 °F | 224 °C |
| Taimeõli | 400–450 °F | 205–230 °C |
Ilu ja tervis[muuda | muuda lähteteksti]
Sojaõli kasutatakse ka nahahooldusseerumite, -geelide ja -vedelike koostisosana. Uuringutega on leitud, et sojaõli võib olla kasulik naha tervisele. Uuringud on näidanud ka seda, et selle õli kandmine nahale aitab säilitada naha niiskusesisaldust. Samuti aitab see kaitsta ultraviolettkiirgusest põhjustatud nahapõletike eest. Sojaõli on E-vitamiini rikas põletikuvastane toiduaine, millest võib olla kasu naha tervisele. E-vitamiin võib kaitsta nahakahjustuste eest ja aidata ravida teatud nahahaigusi, näiteks aknet ja atoopilist dermatiiti.[9]
Koostis[muuda | muuda lähteteksti]
Sojaõli on väga hea koostisega oomega-3- ja oomega-6-rasvhapete poolest. Sojaõli sisaldab umbes 15% küllastunud, 24% monoküllastamata ja 61% polüküllastamata rasvhappeid, millest 53,2% moodustab linoolhape, samas kui linoleenhappe sisaldus on umbes 7,8%. USA toidu- ja toitumisamet soovitab täiskasvanud inimesel tarbida 8–9 mg alfatokoferooli ekvivalenti päevas. Arvestades aga, et 100 grammi sojaõliga valmistatud toit sisaldab 11 mg alfatokoferooli, siis üks teelusikatäis (u 14 g) sellist toitu sisaldaks 1,5 mg alfatokoferooli. Seega annaks selle toote ühekordne tarbimine 15–20% täiskasvanule soovitatud kogusest päevas.[10]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Rachael Link (1. november 2019). "6 Benefits and Uses of Soybean Oil". Vaadatud 01.04.2020.
- ↑ Joseph Mercola (7.03.2019). "Soybean Oil: Lurking Danger in Processed Foods". Organic Consumers Association. Vaadatud 02.04.2020.
- ↑ Cahoon (2003). "Soybean Oil". ScienceDirect. Vaadatud 01.04.2020.
- ↑ Merlin Annie Raj (19.11.2019). "The Benefits And Bright Side Of Soybean Oil". StyleCraze. Vaadatud 02.04.2020.
- ↑ "SOYBEAN OIL". Global Biologics Industries Group. Originaali arhiivikoopia seisuga 26.09.2020. Vaadatud 02.04.2020.
- ↑ "Soybean oil – oil description. Health benefits and harms". 19.05.2021.
- ↑ M. Shahbandeh (31.01.2020). "Global soybean oil production volume 2012/13-2019/20".
- ↑ Kayla Brown (25.09.2017). "THE ULTIMATE GUIDE TO COOKING OILS". Swiss Diamond. Originaali arhiivikoopia seisuga 29.05.2019. Vaadatud 01.04.2020.
- ↑ Rachael Link (1.11.2019). "6 Benefits and Uses of Soybean Oil". healthline. Vaadatud 01.04.2019.
- ↑ H. Yesim Karasulu jt (2011). "Soybean Oil: Production Process, Benefits and Uses in Pharmaceutical Dosage Form". Vaadatud 01.04.2020.