Kasutaja:Athanasius Soter/Albrechti suguvõsa

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Ehk siis siia Preisi Albrechti lähemad sugulased ning ka kaugemad tähtsamad (näiteks Karl V)

Üldsugupuu[muuda | muuda lähteteksti]

Albrecht von Hohenzollern Friedrich II (1460–1535), Ansbachi valitseja Albrecht Achilles (1414–1486), Brandenburgi kuurvürst Friedrich I (1371–1440), Brandenburgi kuurvürst
Elisabeth Baierist, Baieri hertsogi tütar
Anna von Sachsen (1437–1512) Friedrich II (1412–1464), Saksi hertsog
Margarethe Austriast, Ernst Raudse (Habsburgi) tütar
Sophie Poolast (1465–1512) Kazimierz IV (1427–1492), Poola kuningas Jogaila (1351–1434), Algirdase poeg
Sophia Holszanyst (1402–1461), Jogaila viimane naine
Elisabeth von Habsburg (1437–1505) Albrecht II (1397–1439), Saksa kuningas
Elisabeth von Luxemburg, keiser Sigismundi tütar

Seega pärines Albrecht siis otseliinis Hohenzollernidest, ehkki mitte otseselt Brandenburgi kuurvürstist, sest ta isa oli teine poeg. Aga lisaks olid tema lähisugulasteks veel: Habsburgid (isaemaema, emaema), Wettinid (Saksi hertsogid, isaema jt isa muidugi), Jagelloonid (emaisa jne) ja Luxemburgid (emaemaema). Nendest olulisemad olid muidugi sidemed Habsburgide ja Jagelloonide, keisrikoja ja Poola kuningadünastiaga.

Õed-vennad[muuda | muuda lähteteksti]

Seega tema peres kokku 17 last, kel kõigil ka üks ema! Olulisemad Albrechti vennad: Georg- Brandenburg-Ansbachi valitseja; Johann Albrecht, Magdeburgi peapiiskop ja ka enne seda katoliiklik diplomaat ja muidugi Wilhelm, kes Riia peapiiskopina Liivimaal usinalt tegutses.

Onud-tädid ja nende järglased[muuda | muuda lähteteksti]

  • Albrecht Achilles ja Anna von Sachsen (isaisa ja isaema):
    • Friedrich I (1460–1536), Alb.-i isa
    • Barbara Brandenburgist (1464–1515), abiellus teist korda Bööni-Ungari kuninga Valdislav II-ga, seega siis Alb.-i isapoolne tädi tema emapoolse onuga! Neil lapsi ei olnud ja 1500 nende abielu lahtuati, ehkki Vladislav oli juba 1492 koos elanud Matyas Corvini lese kui oma naisega
    • Sibylle Brandenburgist (1467–1524), abiellus Jülich-Kleve-Bergi hertsogi Wilhelm IV-ga
    • Siegmund (1468–1495), Bayreuthi markkrahv, ei abiellunud ja Friedrich, Alb.-i isa, sai Bayreuthi seega endale
    • Dorothea (1471–1520), oli abtiss
    • Elisabeth ja Anastasia abiellusid kahe erineva Hennbergi krahviga
    • veel 7 last, kes surid noorelt

Albrechti abielud ja järglased[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene abielu oli Taani kuninga Frederik I tütre Dorotheaga, neil üks tütar:

Teine abielu oli Braunschweig-Lünaburgi hertsogi Erich I tütre Anna Mariaga, kellega sai ühe poja:

Muud tähtsamad sugulased[muuda | muuda lähteteksti]

  • Keiser Karl V, kes oli Albrechti isaemaema isa Ernst Raudse pojapojapojapoeg (isa: Philipp Ilus, vanaisa: Maximilian I, vanavanaisa ja Ernsti poeg: Friedrich III). Seega oli ta Albrechti vanavanaonu pojapojapoeg. Albrecht oli suguluses ka Habsburgide teise liiniga, vanaema Elisabeth oli aga Albrecht II tütar, kes oli Ernst Raudse nõbu ja seega Karlile kaugem sugulane.

Ja Karl V otsesed järglased, Hispaania kunnid ning teisalt ka tema vend Ferdinand ja tema järglased, olid samuti seega Albrechti enam-väherm sama kauged sugulased kui Karl ise, neist 2 keisrit (Ferdinand, Max II).

Karl V sugupuu 1[muuda | muuda lähteteksti]

Karl V Philipp Ilus (1478–1506), Kastiilia kuningas (Felipe I) Maximilian I (1459–1519), Brandenburgi kuurvürst Friedrich III (1415–1493), Ernst Raudse poeg
Leonore Portugalist
Maria Burgundiast (1457–1483) Charles Südi (1412–1464)
Catherine Prantsusmaalt, Charles VII tütar
Juana (1465–1512) Fernando II (1452–1516) Juan II (Aragón) (1351–1434)
Juana Enriquez (1402–1461)
Isabel I (1451–1504) Juan II (Kastiilia) (1405–1454)
Isabel Portugalist

Karli sugupuu 2[muuda | muuda lähteteksti]

Mall:Ahnentafel top

Mall:Ahnentafel-compact5

Mall:Ahnentafel bottom

Ses mõttes oleks parem, et siin on üks vanem sugupõlv veel juures, aga hetkel neid malle siin veel pole.

Friedrich von Sachsen, kõrgmeister 1498–1510[muuda | muuda lähteteksti]

Friedrichi isa Albrecht oli Alb.-i vanaema Anna vend ehk siis Alb. oli tema tädipoja poeg. Vastupidi siis Friedrich oli Alb.-i vanaonu (isaema venna) poeg.

Sugupuu[muuda | muuda lähteteksti]

Friedrich von Sachsen Albrecht (Saksimaa) (1443–1500), Saksi hertsog (aga mitte kuurvürst) Friedrich II (Saksimaa) (1412–1464), Saksi kuurvürst Friedrich I (Saksimaa) (1370–1428), Saksi kuurvürst
Katharina von Braunschweig-Lüneburg
Margarete Austriast (1416–1486) Ernst Raudne (1412–1464)
Cymburgis Masooviast
Sidonia Böömimaalt (1449–1510) Jiří Poděbradyst (1420–1471), Böömi kuningas Viktorin Boček (surnud 1427)
Anna von Wartenberg (1403–1427)
Kunigunde von Sternberg (1424–1449) ?
?

Mõningaid märkusi reformatsiooni kohta[muuda | muuda lähteteksti]

Luther alustas seda siis enese teadmata 1517 ja alates 1519/20 hakkas see siis eraldi liikumise jooni omandama. Kõige esimene ametlikult protestantlikuks hakanud vürst paistabki olevat Albrecht, kes tegi seda aprillis 1525. Saksimaal toimus see 1527, Rootsis algas pikk ja vaevaline protsess samuti samal aastal (lõppes alles 1599, kui hertsog Karl seal võimu haaras), Taanis mõned aastad hiljem (lõplikult Christian III ajal). Brandenburgis alustati 1539, lõpetati 1555/58, Mecklenburgis ka 1530.-tel, kuid lõplikult viis selle läbi alles Johann Albrecht I 1550. aastatel. Lübecki linn hülgas katoliikluse 1531. Hessenis hakati reformatsiooni läbi viima samuti 1527. aastal, Pommeris aga 1532, kui katoliiklasest hertsog Georg suri. 1555 legaliseeris Agusburgi usurahu uue usu Saksa-Rooma riigis lõplikult.

Liivimaal oli protestantluse eestvõitlejaks selgelt Riia linn ja selle sündik Johann Lohmüller. Juba 1524 olid nad selgelt luterlikud ning võitlesid ägedalt katoliikliku peapiiskopi vastu. Lübeck, mis toona veel katoliiklik, manitses Riiat mitmel korral, aga ega see enam aidanud. Tallinnas oli ref alanud veidi hiljem kui Riias ja seal niivõrd ägedalt katoliiklastega ei kembeldud, piiskop võis linna jääda. Luterlus võeti seal lõplikult omaks vast 1530. aastatel, pärast Lübeckit. Tartus oli sama lugu, ehkki seal juba 1525 ägedad võitlused piiskopiga, kuid seal ka teisi põhjusi kui ainult reformatsioon. Väiksemates linnades oli ref-i mõju piiratum ja maal levis ta hoopiski vähe. 1554 legaliseeriti luterlus Liivimaal aga lõplikult.