Friedrich II (Brandenburg-Ansbach)

Allikas: Vikipeedia
Friedrich II Heilbronni kiriku kolmekuningaaltaril (15. sajandi lõpp).

Friedrich II (ka Friedrich der Ältere (Friedrich vanem); 8. mai 1460 Ansbach4. aprill 1536 sealsamas) oli Brandenburg-Ansbachi markkrahv 14861515 ning Brandenburg-Kulmbachi markkrahv 14951515.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Friedrich II Sebaldi kiriku Markkrahvideaknal (1515).

Friedrich oli Brandenburgi markkrahvi ja kuurvürsti Albrecht Achillese ja tema teise abikaasa Saksimaa Anna (kes oli kuurvürst Friedrich II tütar) vanim poeg, kuurvürst Johann Cicero (1455–1499) oli tema poolvend. 1473. aastal otsustas Friedrichi isa päriluskorralduse, millega Brandenburg pidi minema Friedrichi vanemale poolvennale; tema ja ta nooremad vennad pidid pärima aga Hohenzollernide valdused Frankimaal. Tema lihastest vendadest aga vaid üks: Siegmund, kellest sai Brandenburg-Kulmbachi markkrahv, elas täisealiseks.

1479. aastal abiellus Friedrich II Poola kuninga Kazimierz IV tütre Sophiaga, kellega sai 17 last. 1486, pärast oma isa surma, sai tast Ansbachi markkrahv ja 1495, pärast vend Siegmundi surma läksid talle ka Brandenburg-Kulmbachi ja Bayreuthi valdused. Pärast vaenust Guttenbergi aadlisuguvõsaga (1497–1502) tunnistasid viimased endid Friedrichi vasallideks ning see tugevdas oluliselt tema mõju ja võimu markkrahvkonnas ning selle naabruses.

Friedrich II lasi Nürnbergi püha Sebaldi kirikusse rajada nn Markkrahvideakna, millel kujutatakse teda, tema abikaasat ning poegi. Vitraažaken valmis 1515. aastal ning selle loojaks oli kunstnik Hans von Kulmbach (tuntud ka kui Hans Süß).

1515. aastal kukutasid Friedrichi tema pojad Kasimir ja Georg, kes asusid ise tema valduseid valitsema. Põhjenduseks tõid nad, et Friedrichi priiskav elustiil tekitas markkrahvkonnale suuri võlgu, samuti olevat ta oma viimastel valitsusaastatel muutunud vaimselt tasakaalutuks. Järgmised 13 aastat, kuni Kasimiri surmani, oli ta vangistuses Plassenburgi linnuses. Viimased üheksa eluaastat veetis ta vabamates oludes Ansbachis, kuhu poeg Georg ta tema enda soovil üle viis, kuid ta oli jätkuvalt jäetud võimuta.

Järglased[muuda | muuda lähteteksti]

Friedrich II ja tema abikaasa Zofia Langenburgi kirikuaknal, autor Hans Kamberger (umbes 1500).

Friedrich II ja tema abikaasal Zofial oli 17 järglast, 10 poega ja 7 tütart:

  • Elisabeth (sündis ja suri 1480)
  • Kasimir (1481–1527), Brandenburg-Kulmbachi markkrahv; abiellus 1518 Baieri Susannaga (1502–1543)
  • Margarete (1483–1532)
  • Georg (1484–1543), Brandenburg-Ansbachi markkrahv; esimene abielu 1509 Beatrice de Frangepaniga (1480–1510); teine abielu 1525 Münsterberg-Oelsi printsessi Hedwigiga (1508–1531); kolmas abielu 1532 Saksi printsessi Aemiliaga (1516–1591)
  • Sophie (1485–1537); abiellus 1518 Liegnitzi hertsogi Friedrich II-ga (1480–1547)
  • Anna (1487–1539); abiellus 1518 Tescheni hertsog Wenzel II-ga (suri 1524)
  • Barbara (1488–1490)
  • Albrecht (1490–1568), viimane Saksa ordu kõrgmeister Preisimaal ja esimene Preisimaa hertsog; abiellus 1526 Taani printsessi Dorotheaga (1504–1547); teine abielu 1550 Braunschweig-Calenberg-Göttingeni printsessi Anna Mariaga (1532–1568)
  • Friedrich (1491–1497)
  • Johann (1493–1525), Valencia asekuningas; abiellus 1519 Germaine de Foix'ga (1490–1536/38)
  • Elisabeth (1494–1518); abiellus 1510 Baden-Durlachi markkrahvi Ernstiga (1482–1553)
  • Barbara (1495–1552); abiellus 1528 Leuchtenbergi maakrahvi Georg III-ga (1502–1555)
  • Friedrich (1497–1536), Würzburgi ja Salzburgi toomhärra
  • Wilhelm (1498–1563), Riia peapiiskop
  • Johann Albrecht (1499–1550), Magdeburgi peapiiskop
  • Friedrich Albrecht (1501–1504)
  • Gumprecht (1503–1528), Bambergi toomhärra

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Theodor Hirsch, "Friedrich der Ältere", Allgemeine Deutsche Biographie (ADB). 7. köide, Duncker & Humblot, Leipzig 1877, lk 480. Vikitekstides: Friedrich der Ältere
  • Reinhard Seyboth, Die Markgraftümer Ansbach und Kulmbach unter der Regierung Markgraf Friedrichs der Älteren (1486–1515) (= Schriftenreihe der Historischen Kommission bei der Bayerischen Akademie der Wissenschaften. Kd. 24). Vandenhoeck & Ruprecht, Göttingen 1985, ISBN 3-525-35921-7 (Regensburgi ülikooli dissertatsioon, 1983–84: digiteeritult).
  • Elke Tkocz, "Friedrich der Ältere, Markgraf von Brandenburg † 1536", Erich Schneider (toim.): Fränkische Lebensbilder. Kd. 22, Würzburg 2009, lk 41–64.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]