Kasutaja:Arles.aavast/Leonhard Kruze
Leonhard Kruze (14. mai 1899 Vana-Otepää – 20. veebruar 1966 Moskva) oli Eesti päritolu polaarlendur.[1] Kruze sündis
Tartumaal Vana-Otepää vallas Käpa talus ja suri 20. veebruaril 1966. Tema põrm tuhastati Moskvas ja vastavalt lenduri soovile sängitati see Otepää uuele kalmistule. Tema kalmule on püstitatud Arktika reljeefkaardiga mälestussammas.[1]
Lapsepõlv[muuda | muuda lähteteksti]
Leonhardi isa Kustav (Gustav) Kruus töötas lühikest aega Otepääl külakoolmeistrina. Leonhardi varasem lapsepõlv möödus Otepää ümbruse talus. Pere siirdus Moskvasse pärast sõjaväe sundaega, kus tema isast sai 3. grenaderipolgu üleajateenija allohvitser. Leonhard Kruze on lõpetanud Moskvas Pljuštšihhas 3-klassilise linnakooli ja 1911. aastal 2-klassilise reaalkooli.[1]
Haridus ja töö[muuda | muuda lähteteksti]
1915. aasta veebruaris astus Leonhard Kruze vabatahtlikuna 38. Simbirski laskurpolku. Teda on luuraja töö eest autasustatud kahe Georgi ristiga. Sõdurite ülestõusu tõttu, mis toimus 1916. aastal, tuli Kruzel end varjata. Peale veebruarirevolutsiooni suundus ta väeüksusesse, mis koosnes tsaariarmeest ära jooksnud sõduritest. Väeüksus oli bolševike mõju all, kus Kruze tegutses polgu komitees ning hakkas osa võtma revolutsioonilisest tööst. Punakaarti astus ta peale oktoobrirevolutsiooni ja 1917. aasta oktoobrikuu lõpust osales Moskvas mitmes tänavalahingus. Kruze võitles mitmel Kodusõja rindel valgekaartlaste vastu kuni 1919. aasta märtsini, kui sai haavata. Hiljem oli ta 18. laskurbrigaadi ratsaluurekomando ülem ja peale sõja lõppu aitas Tambovi ümbruskonnas Antonovi kulaklikku mässu likvideerida. 1921. aastal sai vapruse eest Kodusõja lahingus autasuks nimelise kuldkella.[1]
Karjäär lennunduses[muuda | muuda lähteteksti]
Olles omandanud hariduse Petrogradis kõrgemas ratsaväekoolis, astus Kruze 1923. aasta sügisel lennukooli. Lendur-vaatleja kutse sai ta kätte 1925. aastal. Sõjaväelenduri amet võimaldas tal teha õhufotosid. Piloodi õigused omandas ta 1930. aastal Orenburgi lennukooli lõpetamisel. Seal jätkas instruktori ja eskadrilliülema ametis kuni 1931. aastani, kui siirdus tsiviillennundusse. Aastatel 1932–1935 töötas ta Moskvast Leningradi ajalehtede matriitse vedava lennusalga ülemana. Põhjameretee Valitsuse polaarlennunduses alustas teenimist 1936. aastal. Leonhard Kruze aitas treenida piloote Moskvas 1937. aastal toimunud Põhjanaba ekspeditsooni jaoks. Lähiluure ülemana juhtis P-5 tüüpi lennukit N-128 ja täitis aeg-ajalt lennuvälja ülema kohuseid.[1]
Sõjaeelseil aastail ja Suure isamaasõja algul lendas ta Ida-Siberi rannikul ning täiustas jääluure meetodeid. Tal õnnestus 1942. aasta sügisel PS-84 tüüpi ratastega lennukil maanduda Tšukotka ja Jakuutia jääväljadel. Seal olles töötas ta välja maismaalennukite jääl kasutamise meetodid. Pärast Suure isamaasõja lõppu juhatas alampolkovnik L. Kruze Leipzigis trofeelennukite remontimist, töötas lendude juhatajana Moskvas ja mitmel pool Kaug-Põhjas. Kokku on Leonhard Kruze 30 aasta jooksul lennanud 3 600 000 kilomeetrit, mis teeb kokku umbes 90 ringi ümber maakera. Tema teeneid on hinnatud kahe Lenini ordeni, Punatähe ordeni ja muude autasudega. Eestisse tagasi jõudis ta 1941. aastal.[1]