Kulak

NSV Liidu valitsuse tiražeeritud propagandaplakat: "Maha kulak kolhoosist!" (Glavlit, 1930) Tekst üleval: Kulakud on kõige elajalikumad, jõhkramad, metsikumad ekspluateerijad, kes on teiste riikide ajaloos korduvalt taastanud mõisnike, tsaaride, pappide ja kapitalistide võimu. Lenin

Paraad loosungi all "Me likvideerime kulakud kui klassi" (NSV Liit, u. 1930)

Kulak (vene keeles кулак 'rusikas') on halvustav termin, mida endise Nõukogude Liidu valitseva režiimi propagandas kasutati eelkõige maapiirkondades inimeste kohta, kes olid kuulutatud "rahvavaenlasteks" põhjusel, et nad olid rikkamad kui teised. Algselt tähistas see sõna jõukamaid Venemaa talupoegi, kellel olid suured talud ning kes kasutasid palgatööjõudu ja olid maa eraomandust eitava Vladimir Lenini ja bolševike valitsuse vastased.

Kui Nõukogude Liidus hakati põllumajandust kollektiviseerima, siis kulakud otsustati ära saata GULAGi sunnitöö- ja koonduslaagritesse. Ainuüksi aastatel 1930–1931 karistasid Nõukogude Liidu stalinistlikud võimuorganid u. 1 803 390 kulakluses süüdistatud inimest sunnitöövangistusega, millega tavaliselt kaasnes ka nende vara konfiskeerimine ja kõigi pereliikmete elukohast väljasaatmine.

Kulakute hävitamine Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Eestis toimus 1949. aasta märtsiküüditamise käigus.

"Kulakute" hävitamine okupeeritud Eestis

Pärast seda, kui Nõukogude Liit oli Jossif Stalini juhtimisel Teise maailmasõja käigus Eesti 1940–1941 ja uuesti 1944. aastal okupeerinud, jätkas Nõukogude valitsus Eestis 1941. aastal pooleli jäänud maareformi. Aastatel 1944–1947 oli Stalini režiimi eesmärk näidata, nagu oleks Moskva keskvõimud huvitatud Eestis eramajapidamiste säilimisest ja koguni uute väiketalude loomisest. Ühe perekonna kasutuses oleva maa lubatud ülemmääraks seati 30 hektarit. EKP KK 16. oktoobri 1944 määrusega nr 189 lubati eeskujulikel majapidamistel kasutada isegi üle 30 ha suurusi maakohti – tõukarja pidamiseks, vilja- ja heinaseemnesortide aretamiseks. Maareformi lõpul anti talupidajatele maa "põliskasutamise akt", mis tegelikult oli vaid talupoegade ajutise maharahustamise abinõu.

Kooskõlas NSV Liidu Ministrite Nõukogu määrusega 17. augustist 1947 andis Eesti NSV Ministrite Nõukogu 30. augustil 1947 välja määruse nr 654 talumajapidamiste maksustamise kohta. Edukamatele majapidamistele (nn kulakutele) hakati rakendama kõrgendatud maksumäära. Kohustus selgitada välja "kulaklikud" majapidamised lasus iga valla täitevkomiteel. Maksumäära tõstmise eesmärk oli survestada kõiki talupoegi loobuma oma maast ja tootmisvahenditest ning astuma kollektiivmajapidamistesse – kolhoosidesse. Stalinistliku kolhoosikorra sügavam majanduslik mõte oli Eesti põllumajandus kohustuslike riiklike müügikohustuste ja maksude abil täielikult tühjaks imeda, et saaks ressursse Nõukogude suurriigi industrialiseerimiseks ning võimsa raske- ja sõjatööstuse ülesehitamiseks.

Nõukogude okupatsiooni ajal toimus kuni 1950. aastateni Eestis pidev "Nõukogude riigi ja rahva vaenlaste" otsimine ja represseerimine. Stalinlikku režiimi häiris endise iseseisva Eesti Vabariigi elulaad, kus enne Nõukogude okupatsiooni moodustas jõukam kodanlus 13%, linna- ja maakodanlus 63% ning töölisi nii maal kui linnas oli vaid 24 protsenti. Nõukogude ideoloogia mõistes oli see ebanormaalne – sest eluõigus oli vaid töölistel ja talurahval, ülejäänud sotsiaalsed klassid kuulusid likvideerimisele. Nõukogude võimule meelepärase olukorra saavutamiseks algas ühiskonnas tasandamise protsess, hakati kampaania korras otsima n-ö rahvavaenlasi, sealhulgas jõukamaid talupidajaid ehk kulakuid. Protsess lõhkus Eesti külaühiskonna.

Kulakuid otsides oli põhiline süüdistus võõra tööjõu kasutamine. Kogu külaühiskond pandi enda ja naabrite kohta tunnistusi andma. Kui hooajatöödel käisid päevilised abis, mis oli seadusega lubatud, konstrueeriti selle pinnalt tõendid, et talu oli "kulaklik". Kulakuks kuulutamise vastukaaluks tehti ka süüdistatu toetusavaldusi, leidus näiteks 20–30 allkirjaga toetuskirju, kus külaelanikud on üksteist toetanud. Pärast 1949. aasta märtsiküüditamist jäid sellised toetuskirjad harvaks.

"Kulaklike majapidamiste" mõiste oli määratletud Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega "Talumajapidamiste maksustamise kohta Eesti NSVs" 1947. aastast, mille järgi kulaklikeks majapidamisteks loeti need, mis Saksa okupatsiooni ajal või ka pärast seda

• 1) kasutasid alaliselt palgatöölisi või rakendasid süstemaatiliselt palgatööliste tööjõudu põllumajanduses või töönduses, välja arvatud ühe abitöölise palkamine sepatöönduses ning lookade ja rataste valmistamisel;
• 2) kasutasid süstemaatiliselt teiste talupoegade tööd neile võlaorjuslikel tingimustel antud loomade, seemnete, produktide või põllumajanduslike masinate eest tööga tasumise näol või said süstemaatiliselt raha- või naturaaltasu põllumajanduslike masinate kasutamisest teistes majapidamistes;
• 3) said süstemaatilist tulu jahuveskitest, villakraasimise ja -ketramise veskitest, saeveskitest ja teistest ettevõtetest või nende rendile andmisest;
• 4) said tulu maa varjatud rentimisest võlaorjuslikel tingimustel ja
• 5) tegelesid kauplemise, liigkasuvõtmisega või ülesostuga edasimüümise eesmärgil.

Neile tunnustele vastavate "kulaklike" majapidamiste nimekirjad koostati igal aastal valdade täitevkomiteedes.

Kuigi mitmekordistunud makse polnud talud sageli enam võimelised kandma ning laostumine oli paratamatu, siis kolhoosidesse astumine kulges vaevaliselt – 1949. aasta alguseks oli kollektiivmajapidamistesse ühinenud vaid 5,8% taludest. Nõukogude režiimil tuli hakata kasutama resoluutsemaid abinõusid.

17. jaanuaril 1949 kirjutas Nikolai Karotamm Moskvasse, et kollektiviseerimise teostamiseks on vajalik "kulakluse kui klassi likvideerimine" ja selleks tuli kõik kulakud koos pereliikmetega Eesti NSV piiridest välja saata.

Kulakute kui klassi hävitamine saavutati Eestis Nõukogude okupatsioonivõimude korraldatud 1949. aasta märtsiküüditamisega. 25.–28. märtsil 1949 toimunud Eesti elanike massilise vägivaldse ümberasustamise käigus kodumaalt kaugel asuvatesse NSV Liidu piirkondadesse (peamiselt Vene NFSV Siberi alale ja vähemal määral ka Kasahhi NSV-sse) võeti nelja ööpäeva jooksul relvastatud valve alla ja laaditi Eestist välja saatmiseks rongidele üle 20 700 inimese (sadu "kulakute" pereliikmeid saadeti neile hiljem Siberisse järgi ja sadu sündis juba asumisel).

Vaata ka

• 1949. aasta märtsiküüditamine
• kolhoos
• kollektiviseerimine
• totalitarism
• stalinism

Välislingid

• "Õpilasuurimus: mahapestud kulakustaatus võis ootamatult tagasi tulla" ERR Novaator, 28. oktoober 2025