Kasside nakkuslik peritoniit

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Kasside nakkuslik peritoniit ehk kasside viiruslik peritoniit ehk kasside nakkuslik kõhukelmepõletik (lühend FIPfeline infectious peritonitis) on kaslastel (Felidae) esinev tihti surmaga lõppev nakkushaigus, mille tekitajaks peetakse kasside koroonaviirust.

Haigustekitaja ja levikutee[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Kasside koronaviirus

Kasside nakkuslikku kõhukelmepõletiku tekitajaks peetakse Coronaviridae sugukonda Alphacoronavirus'e perekonda kuuluva viiruse Alphacoronavirus 1 muteerunud vormi feline infectious peritonitis virus.

Kasside koroonaviiruse ülekanne kasside vahel toimub fekaaloraalselt (väljaheidete kaudu) ja süljega.[1] Viirus võib kanduda üle ka ühiste sööginõude ja kassiriiete kaudu. Sageli levib viirus varjupaikades, kasvandustes ja kodutute kasside seas.

Viirus kandub tiinuse ajal arenevatele loodetele. Viiruse võivad kassidele anda ka inimesed, kes on puutunud kokku nakatunud kassidega.

Paljud kassid on viirusekandjad, kuid ise ei haigestu.

Nakkust esineb keskmiselt 1–2 juhul 5000 ühe kuni kahe kassiga majapidamisest.

Haigestumist esineb sagedamini kuni 3. eluaastani, eriti aga kassipoegadel alates 4. elukuust kuni 16. elukuuni[2] ja üle 14 aasta vanustel kassidel.

Immunopatoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

FIP mõjutab lümfoidsüsteemi talitlust, nakatumise korral hävivad nii B- kui T-rakud.

Arvatakse, et nakatunud kassi organism võib viirusega toime tulla, suurendades IL-10 sünteesi.[3]

Virulentsus[muuda | muuda lähteteksti]

Kasside koroonaviirusnakkust (FCoV) peetakse üsna ohutuks, kuni viirus pole muteerunud enteerilisest koroonaviirusest (FECV) FIPV-ks.[4] Mutatsioon muundab FCoV viiruseosakesi selliselt, et need omandavad tropismi makrofaagide suhtes ja kaotavad tropismi seedekulgla rakkude suhtes.[5]

FIP põhjustab veel väljaarenemata immuunsusega (näiteks kassipoegadel) ja/või aeglasema immuunvastusega vanematel kassidel või ka immunosupressiooni põhjustava kasside immuunpuudulikkuse viiruse kandjatel granulomatoosset vaskuliiti.[5]

Kliiniline pilt[muuda | muuda lähteteksti]

Kokkupuutest FCoV-ga kliiniliste ilminguteni võib kuluda 2–3 nädalat, mõnikord ka mitu kuud, harva aastaid. Subkliiniline nakkus võib piirduda mesenteriaalsete lümfisõlmedega ja järele anda või progresseeruda.

Kliinilised sümptomid on märgiks, et kassi organism ei tulnud viirusega toime ja tervenemine on selle haiguse korral üsna haruldane. On esinenud juhtumeid, mil kass oleks justkui tervenenud, aga kuude või ka aastate pärast ilmnesid kliinilised sümptomid uuesti.[2][6]

Kasside nakkuslik kõhukelmepõletik võib esineda mitmes vormis:

  • nakkav sümptomiteta;
  • kuiv vorm (mitteefusiivne), haarab kopse;
  • märg vorm (efusiivne).

FIPi põdevatel kassidel esineb sageli hüperbilirubineemiat ja hüperbilirubinuuriat.

Märg vorm[muuda | muuda lähteteksti]

Märja vormi kliinilist pilti iseloomustab eksudaadi kogunemine kõhuõõnde (astsiit) või pleuraõõnde.

Kassidel võib esineda loidust, väsimust, isutust, palavikku, kaalukaotust, ikterust, kõhulahtisust, hingamisraskuseid, aevastamist ja eritist ninast, polüserosiiti ja vaskuliiti.

Kuiv vorm[muuda | muuda lähteteksti]

Kuiva vormi puhul võib samuti esineda isutust, kasvu aeglustumist (kassipoegadel), aneemiat, palavikku, kaalukaotust, ikterust, depressiooni, erinevate elundite püogranulomatoosseid kahjustusi ja kõhulahtisust, kuid märgatavat kogust vedelikku kehaõõnsustesse ei kogune.

FIPi kuiva vormi korral esineb kassidel ka oftalmoloogilisi ja neuroloogilisi sümptomeid (ataksia, krambid), haaratud on pea- ja seljaaju. Kassil võib olla raskusi koordinatsiooniga, jalgadel seismise ja kõndimisega, välja võib kujuneda halvatus.

FIPi oftalmoloogilised sümptomid võivad olla vikerkesta värvuse muutumine, mis võib näida pruunina, silmas võib tekkida verejooks. Tekkida võib erinevate silma struktuuride põletikke (retiniit, iriit jt) ja kass võib kaotada nägemise.[7]

Diagnoosimine[muuda | muuda lähteteksti]

FIPi sümptomid ei ole spetsiifilised ja seetõttu võib õige diagnoosi panek olla raskendatud. Samuti ei ole FIPi tuvastamiseks spetsiifilisi teste.

FIPi märja vormi kõhuõõnevedeliku proov

Diagnoosimiseks võidakse võtta vedelikuproov kas kõhu- või pleuraõõnest. FIPiga kogunev vedelik on kollase värvusega ja selle valgusisaldus on suur.

Rivalta test[muuda | muuda lähteteksti]

Positiivne Rivalta test (siniseks värvituna)

Kõhu- või pleuraõõnevedeliku prooviga saab läbi viia Rivalta testi, mida peetakse üsna täpseks[8] ja mida kasutatakse laialdaselt ka Euroopas.

Rivalta testiks tuleb võtta 10 ml toatemperatuuril vett, lisada 2–3 tilka 8% äädikhapet ja ettevaatlikult asetada sellesse tilk proovist. Kui tilk valgub laiali, loetakse testi tulemus negatiivseks ja 97% tõenäosusega ei ole tegemist FIPiga, aga kui tilk säilitab oma kuju ja vajub aeglaselt meduusitaolisena põhja, on test positiivne ja 86% tõenäosusega on kassil FIP. Positiivse testi korral on seega ligi viiel kassil kuuest FIP, mistõttu on diagnoosi kinnitamiseks vaja täiendavaid teste.[9]

FIPiga tekkinud eksudaadi tsütoloogiline proov, milles võib vaadelda neutrofiile, makrofaage ja lümfotsüüte

Koeproovide histopatoloogiline uurimine võib osutuda odavaimaks diagnostiliseks testiks, kuid selle spetsiifilisus ja tundlikkus FIPi korral on küsitavad.

Laboratoorne diagnoosimine[muuda | muuda lähteteksti]

Arvatakse, et suurem osa kodukasse on kasside koroonaviirust põdenud. Immunoensüümmeetodi (ELISA) või indirektne immunofluorestsentsanalüüsiga (IFA) võib tuvastada koroonaviiruse-vastaseid antikehi, kuid see ei määra koroonaviiruse liiki ega vormi ega ka seda, et just koroonaviirus on kassi käimasoleva võimaliku haiguse põhjustaja.

Antikehade tiitrite määramine ei ole FIPi diagnoosimiseks kuigi spetsiifiline. Lisaks võib kõigi laboratoorse diagnostika meetodite puhul esineda väärpositiivseid ja väärnegatiivseid tulemusi.[10]

Vedeliku- või ka koeproovi polümeraasi ahelreaktsiooni testiga on võimalik tuvastada FIPi põhjustava koroonaviiruse DNAd, kuid ei erista selle vorme.[7]

Ravi[muuda | muuda lähteteksti]

FIPi ravi ei tunta. Rakendatakse vaid sümptomaatilist ravi, võidakse manustada glükokortikoide.[11] Kassile võidakse manustada ravimeid, mis inhibeerivad viiruse replikatsiooni.

Teine lähenemisviis on immuunvastuste manipuleerimine interferoonidega. See ravi üksinda ei pruugi toimida ja seetõttu kombineeritakse seda näiteks viirusevastaste ainetega nagu ribaviriin, tenofoviirdisoproksiil, entekaviir.

Kolmas lähenemisviis on immuunsüsteemi mittespetsiifiline stimuleerimine, et tekitada tugev immuunvastus.

On leitud, et nukleosiidi analoog GS-441524, mis sarnaneb remdesiviiriga, on FIPi ravis tõhus. 31 nakatunud kassist tervenes selle preparaadi manustamisel 25.[12] Ravi raskendab asjaolu, et seda ravimit ei turustata ametlikult, kuna kassidel ilmnevad võimalikud kõrvaltoimed võivad raskendada remdesiviiri kasutusele võtmist inimestel. On tekkinud must turg, kus vahendajad ja kassiomanikud GS-441524-ga kauplevad.[13]

Hoolimata ravimeetodist tuleks selle ohutust ja tõhusust kontrollida kliiniliste uuringutega.

Sageli on parimaks lahenduseks eutanaasia.[14]

In vitro klorokviini uuringud[muuda | muuda lähteteksti]

In vitro katsetes on malaaria ennetamiseks ja raviks inimestele manustatav klorokviin avaldanud kasside koroonaviiruse FIPi vormile inhibeerivat toimet.

Kasside eksperimentaalse nakatamise korral aga ilmnesid selle ravimi toksilised toimed.[2]

Nimetus[muuda | muuda lähteteksti]

FIP on eksitav termin, kuna tegemist ei ole kõhukelme põletikuga (peritoniidiga), vaid vaskuliidiga ehk veresoonte põletikuga. Kliinilised sümptomid olenevad sellest, milliseid elundeid varustavad veresooned saavad kahjustada.[9]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Hartmann, Katrin (2005). "Feline infectious peritonitis". Veterinary Clinics of North America: Small Animal Practice. 35 (1): 39–79. DOI:10.1016/j.cvsm.2004.10.011.
  2. 2,0 2,1 2,2 Niels C. Pedersen, An update on feline infectious peritonitis: Diagnostics and therapeutics, The Veterinary Journal, 201. väljaanne, nr 2, august 2014, lk 133–141, doi:10.1016/j.tvjl.2014.04.016, veebiversioon (vaadatud 17.05.2015)(inglise keeles)
  3. Kipar A, Meli ML, Failing K, Euler T, Gomes-Keller MA, Schwartz D, Lutz H, Reinacher M., Natural feline coronavirus infection: differences in cytokine patterns in association with the outcome of infection., Vet Immunol Immunopathol. 15. august 2006 ;112(3–4):141-55., veebiversioon (vaadatud 17.05.2015)(inglise keeles)
  4. Taharaguchi, Satoshi; Soma, Takehisa; Hara, Motonobu (2012). "Prevalence of Feline Coronavirus Antibodies in Japanese Domestic Cats during the Past Decade". Journal of Veterinary Medical Science. DOI:10.1292/jvms.11-0577.
  5. 5,0 5,1 Rottier, Peter J. M.; Nakamura, Kazuya; Schellen, Pepijn; Volders, Haukeline; Haijema, Bert Jan (2005). "Acquisition of Macrophage Tropism during the Pathogenesis of Feline Infectious Peritonitis is Determined by Mutations in the Feline Coronavirus Spike Protein". Journal of Virology. 79 (22): 14122–30. DOI:10.1128/JVI.79.22.14122-14130.2005. PMC 1280227. PMID 16254347.
  6. Bartges, Joseph W; Legendre, Alfred M. "Effect of Polyprenyl Immunostimulant on the survival times of three cats with the dry form of feline infectious peritonitis". Journal of Feline Medicine and Surgery. 11 (8): 624–626.
  7. 7,0 7,1 Coronavirus in Cats, Feline Infectious Peritonitis (FIP) in Cats, veebiversioon (vaadatud 17.05.2015)(inglise keeles)
  8. Pedersen, Niels C. "An update on feline infectious peritonitis: Diagnostics and therapeutics". The Veterinary Journal. 201 (2): 133–141. DOI:10.1016/j.tvjl.2014.04.016.
  9. 9,0 9,1 What is FIP?, veebiversioon (vaadatud 17.05.2015)(inglise keeles)
  10. Feline infectious peritonitis (FIP) virus and feline enteric coronavirus (FECV, aka FCoV), veebiversioon (vaadatud 17.05.2015)(inglise keeles)
  11. Hartmann K, Ritz S., Treatment of cats with feline infectious peritonitis., Vet Immunol Immunopathol. 15. mai 2008 ;123(1–2):172-5. doi: 10.1016/j.vetimm.2008.01.026.veebiversioon (vaadatud 17.05.2015)(inglise keeles)
  12. Pedersen, Niels C; Perron, Michel; Bannasch, Michael; Montgomery, Elizabeth; Murakami, Eisuke; Liepnieks, Molly; Liu, Hongwei. "Efficacy and safety of the nucleoside analog GS-441524 for treatment of cats with naturally occurring feline infectious peritonitis". Journal of Feline Medicine and Surgery. 21 (4): 271–281.
  13. Zhang, Sarah (8.5.2020). "A Much-Hyped COVID-19 Drug Is Almost Identical to a Black-Market Cat Cure". The Atlantic. Vaadatud 28.1.2022.
  14. José V. Diaz ja Roberto Poma, Diagnosis and clinical signs of feline infectious peritonitis in the central nervous system, Can Vet J. oktoober 2009; 50(10): 1091–1093., PMCID: PMC2748294, veebiversioon (vaadatud 17.05.2015)(inglise keeles)

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]