Kasside nakkuslik peritoniit

Allikas: Vikipeedia

Kasside nakkuslik peritoniit ehk kasside viiruslik peritoniit ehk kasside nakkuslik kõhukelmepõletik (lüh FIP) on kaslaste (Felidae) sugukonda liigitatud loomadel (sh kassidel) esineda võivat tihti surmaga lõppevat loomulikult esinev infektsioosne nakkushaigus, mille tekitajaks peetakse kasside koronaviirust.

Kodukassidel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Haigustekitaja ja levikutee[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Kasside koronaviirus

Kasside nakkuslikku kõhukelmepõletiku tekitajaks peavad osad uurijad Coronaviridae sugukonda Alphacoronavirus perekonda liigitatud Alphacoronavirus 1 viiruse muteerunud alamliigi kasside koronaviiruse vormi feline infectious peritonitis virus.

Kasside koronaviiruse ülekanne kassidelt-kassidele (valdavalt mitme kassiga majapidamistes (näit tõuaretuse sildi all) ja/või kasside varjupaikades ja/või kodutute kasside vahel on fekaaloraalne[1] (väljaheidete ja sülje kaudu).

Viirus võib kanduda üle ka ühiste sööginõude ja kassiriiete kaudu.

Viirus kandub tiinuse ajal arenevatele kassiloodetele.

Viiruse võivad kassidele anda ka inimesed, kes puutuvad kokku nakatunud kassidega.

Paljud kassid on viirusekandjad ja ise ei haigestu.

Nakkus esineb keskmiselt 1-2 juhul 5000-st ühe kuni kahe kassiga majapidamises.

Immunopatoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

FIP mõjutab lümfoid(-immuun)süsteemi talitlust, nakatumise korral kaovad nii B- kui T-rakud.

Osade uurijate arvates võib nakkuse saanud kasside organism sellega toime tulla suurendades IL-10-e sünteesi.[2]

Virulentsus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Osad uurijad peavad viirust ja viirusnakkust üsna tähtsusetuks kuni viirus muteerub ja transformeerub FECV-st FIPV-ks.[3] Mutatsioon muundab FCoV viiruseosakesi selliselt, et need omandavad tropismi makrofaagide suhtes[4] ja kaotavad tropismi seedekulgla rakkude vastu.[4]

FIP põhjustab veel väljaarenemata immuunsusega (näiteks kassipoegadel) ja/või aeglasemate immuunvastustega (vanematel kassidel) kassidel või ka immunosupressiooni põhjustava kasside immuunpuudulikkuse viiruse kandjatel jt granulomatoosset vaskuliiti[4].

Haigestumist esineb sagedamini <3. eluaastani, eriti aga kassipoegadel alates 4. elukuust kuni 16. elukuuni[5] ja väga vanadel üle 14-aasta vanustel kassidel.

Kliiniline pilt[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kokkupuutest FECVga kliiniliste ilminguteni võib võtta aega 2–3  nädalat, mitu kuud, harva ka aastaid. Subkliiniline nakkus võib piirduda nodi lymphoidei mesenterici lümfisõlmedega ja järele anda või progresseruda.

Kliiniline haigus on märgiks, et kassikeha ei tulnud viiruseosakestega toime ja tervise taastumine on selle haiguse puhul üsna haruldane. On esinenud juhtumeid mil kass oleks justkui tervenenud aga siis on kuude või ka aastate pärast ilmnenud kliinilised sümptomid. (Legendre ja Bartges, 2009).[6]

Kasside nakkuslik kõhukelmepõletik võib esineda mitmes vormis:

  • nakkav sümptoomitu;
  • kuiv (non-effusive) haarab kopse;
  • ja märg vorm (effusive).

FIPi kassidel esineb sageli hüperbilirubineemiat ja hyperbilirubinuria 't.

Märg vorm[muuda | redigeeri lähteteksti]

Märja vormi kliinilist pilti iseloomustab ülemäärase kõhuõõnevedeliku kogunemine kõhuõõnde (astsiit (eksudaat)) või vedelikukogunemust pleuraõõnde.

Kassidel võib esineda isutust, palavikku, kaalukaotust, kollatõbe, kõhulahtisust, hingamisraskuseid, aevastamist ja 'tilkuv nina', loidust-väsimust, polüserosiiti ja vaskuliiti.

Kuiv vorm[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kassidel võib esineda samuti isutust, kasvuraskuseid (kassipoegadel), aneemiat, palavikku, kaalukaotust, kollatõbe, depressiooni, elundite pyogranulomatous lesions ja kõhulahtisust kuid vedelikukogunemus pole silmaga tuvastatav.

FIPi kuiva vormi korral esineb kassidel oftalmoloogilisi ja/või neuroloogilisi sümptomeid (ataksia, krambid). FIPi korral on haaratud ka pea- ja seljaaju.

Kassil võib olla raskusi liikumise koordineerimisega: jalgadel seismise ja kõndimisega, välja võib kujuneda halvatus.

FIPi oftalmoloogilised sümptomid võivad olla: vikerkesta värvuse muutumine, osa võib näida pruunina; kassi silmas võib esineda verejooks. Kassidel esineb FIPi korral erinevaid silmapõletikke (retiniit, iriit jt) ja nad võivad kaotada silmanägemise.[7]

Diagnoosimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

FIPi sümptomid ei ole spetsiifilised ja seetõttu võib õige diagnoosi panek olla raskendatud ka kogenud loomaarstidel.

Samuti ei ole FIPi tuvastamiseks spetsiifilisi teste.

FIPi märja vormi kõhuõõnevedeliku proov

Diagnoosimiseks võidakse võtta vedelikuproov kas kõhu- või pleuraõõnest. FIPiga seostatud vedelik on kollase värvusega ja selle valgusisaldus on normist kõrgem.

Rivalta test[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Rivalta test
positiivne Rivalta test (siniseks värvituna)

Kõhu- või pleuraõõnevedeliku proovi olemasolu korral saab läbi viia FIP-iga seotud eksudaatide Rivalta testi, mida peetakse üsna täpseks[8] ja mida kasutatakse laialdaselt ka Euroopas.

Rivalta testiks tuleb võtta 10 ml toatemperatuuril vett, lisada 2-3 tilka 8% acetic acid (harilik valge äädikas) ja ettevaatlikult asetata sellesse tilk kehavedeliku prooviga. Kui kassi proov vajub laiali loetakse testi tulemus negatiivseks ja 97% tõenäosusega kassil ei ole FIPi aga kui kui proov jääb hulpima ja vajub aeglaselt meduusi-taolisena on test postiivne ja 86% tõenäosusega on kassil FIP. Postiivse testi korral on viiel kassil kuuest FIP seega vajatakse diagnoosi kinnitamiseks täiendavaid teste.[9]

FIPi indutseeritud vedeliku tsütoloogiline proov, milles võib vaadelda neutrofiile, makrofaage ja lümfotsüüte

Koeproovide histopatoloogiline uurimine võib osutuda odavaimaks diagnostiliseks testiks, kuid selle spetsiifilisus ja tundlikkus FIPi korral on küsitavad.

Laboratoorne diagnoosimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Loetakse, et suurem osa kodukasse kannab seda tõbe põhjustavat viirust.

Vereproovitulemuste valgeliblede osa võib anda umbkaudse aimduse, et kassil on olnud kokkupuude mingi patogeeniga.

Ensüümi-immuunanalüüs (ELISA) või indirektne immunofluorestsentsanalüüs (IFA) analüüs võivad tuvastada koroonaviiruse-vastaseid antikehi kuid ei tõenda koroonaviiruse liiki ega alamliiki ega ka seda, et just koroonaviirus on kassi käimasoleva võimaliku haiguse põhjustaja.

Antikehade tiitrid ise ei ole kuigi spetsiifiline FIPi näitaja.

Lisaks on esinenud väärpostiivseid ja väärnegatiivseid tulemusi.[10]

Vedeliku- või ka koeproovi polümeraasi ahelreaktsiooni test teeb võimalikuks FIPi põhjustava koronaviiruse DNA tuvastamise kuid ei tuvasta selle vorme[11].

FIPi ravi[muuda | redigeeri lähteteksti]

FIPi ravi ei tunta.

Ravimite manustamise eesmärgiks on kliinilise sümptomaatika vähendamine, võidakse manustada glükokortikoide.[12]

Kassidele võidakse manustada ravimeid, mis inhibeerivad viiruse replikatsiooni.

Teine lähenemisviis on immuunvastuste manipuleerimine näiteks interferooniga.

Teine lähenemisviis üksikult ei pruugi toimida seetõttu kombineeritakse näiteks interferoon alfa ja viirusvastaste ainetega nagu ribaviriin, tenofoviirdisoproksiil, entekaviir.

Kolmas lähenemisviis on immuunsüsteemi mittespetsiifiline stimuleerimine, et viirusega toime tulla.

Lähenemisviisidele vaatamata, tuleks teraapiate ohutust ja tõhusust kontrollida kliiniliste uuringutega.

Kassiomanikule võidakse, seltsilislooma tarbeks, pakkuda harilikult tasulist suremisabi.[13]

In vitro klorokviini uuringud[muuda | redigeeri lähteteksti]

In vitro katsetes on maalaria ennetamiseks ja raviks inimestele manustatav klorokviin avaldanud kasside koronaviiruse vormile feline infectious peritonitis virus (FIPV) inhibeerivat toimet.

Eksperimentaalse kasside nakkuslikku kõhukelmepõletiku korral aga ilmnesid selle ravimi toksilised toimed.[14]

Nimi[muuda | redigeeri lähteteksti]

FIP on veidi eksitav termin, kuna tegemist ei ole kõhukelme põletikuga (peritoniidiga) vaid vaskuliidiga veresoonte põletikuga. Kliinilised sümptomid olenevad sellest, milliseid elundeid varustavad veresooned saavad kahjustatud.[15]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Hartmann, Katrin (2005). "Feline infectious peritonitis". Veterinary Clinics of North America: Small Animal Practice 35 (1): 39–79. doi:10.1016/j.cvsm.2004.10.011. 
  2. Kipar A, Meli ML, Failing K, Euler T, Gomes-Keller MA, Schwartz D, Lutz H, Reinacher M., Natural feline coronavirus infection: differences in cytokine patterns in association with the outcome of infection., Vet Immunol Immunopathol. 15. august 2006 ;112(3-4):141-55., veebiversioon (vaadatud 17.05.2015)(inglise keeles)
  3. Taharaguchi, Satoshi; Soma, Takehisa; Hara, Motonobu (2012). "Prevalence of Feline Coronavirus Antibodies in Japanese Domestic Cats during the Past Decade". Journal of Veterinary Medical Science. doi:10.1292/jvms.11-0577. 
  4. 4,0 4,1 4,2 Rottier, Peter J. M.; Nakamura, Kazuya; Schellen, Pepijn; Volders, Haukeline; Haijema, Bert Jan (2005). "Acquisition of Macrophage Tropism during the Pathogenesis of Feline Infectious Peritonitis is Determined by Mutations in the Feline Coronavirus Spike Protein". Journal of Virology 79 (22): 14122–30. doi:10.1128/JVI.79.22.14122-14130.2005. PMC 1280227. PMID 16254347. 
  5. Niels C. Pedersen, An update on feline infectious peritonitis: Diagnostics and therapeutics, The Veterinary Journal, 201. väljaanne, nr 2, august 2014, lk 133–141, doi:10.1016/j.tvjl.2014.04.016, veebiversioon (vaadatud 17.05.2015)(inglise keeles)
  6. Niels C. Pedersen, An update on feline infectious peritonitis: Diagnostics and therapeutics, The Veterinary Journal, 201. väljaanne, nr 2, august 2014, lk 133–141, doi:10.1016/j.tvjl.2014.04.016, veebiversioon (vaadatud 17.05.2015)(inglise keeles)
  7. Coronavirus in Cats, Feline Infectious Peritonitis (FIP) in Cats, veebiversioon (vaadatud 17.05.2015)(inglise keeles)
  8. Pedersen, Niels C. "An update on feline infectious peritonitis: Diagnostics and therapeutics". The Veterinary Journal 201 (2): 133–141. doi:10.1016/j.tvjl.2014.04.016. 
  9. What is FIP?, veebiversioon (vaadatud 17.05.2015)(inglise keeles)
  10. Feline infectious peritonitis (FIP) virus and feline enteric coronavirus (FECV, aka FCoV), veebiversioon (vaadatud 17.05.2015)(inglise keeles)
  11. Coronavirus in Cats, Feline Infectious Peritonitis (FIP) in Cats, veebiversioon (vaadatud 17.05.2015)(inglise keeles)
  12. Hartmann K, Ritz S., Treatment of cats with feline infectious peritonitis., Vet Immunol Immunopathol. 15. mai 2008 ;123(1-2):172-5. doi: 10.1016/j.vetimm.2008.01.026.veebiversioon (vaadatud 17.05.2015)(inglise keeles)
  13. José V. Diaz ja Roberto Poma, Diagnosis and clinical signs of feline infectious peritonitis in the central nervous system, Can Vet J. oktoober 2009; 50(10): 1091–1093., PMCID: PMC2748294, veebiversioon (vaadatud 17.05.2015)(inglise keeles)
  14. Niels C. Pedersen, An update on feline infectious peritonitis: Diagnostics and therapeutics, The Veterinary Journal, 201. väljaanne, nr 2, august 2014, lk 133–141, doi:10.1016/j.tvjl.2014.04.016, veebiversioon (vaadatud 17.05.2015)(inglise keeles)
  15. What is FIP?, veebiversioon (vaadatud 17.05.2015)(inglise keeles)

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]