Arutelu:Kasside nakkuslik peritoniit
Puudub lehekülg Peritoniit. Andres 5. aprill 2008, kell 14:57 (UTC)
Sümptomiteks on oksendamine, silma iiristes toimuvad värvimuudatused ja vereeritus, iseloomumuutused jne.
Vereproov võib viidata, kasvu pidurdumine, munandite alaareng, uimasus, muutused silma vikerkestas, isutus, loidus, seedehäired (kinni-lahti), köha, hingeldus, kõhumine, kõht punnis ja vett täis, kole karv, haigused peale ravi ei taandu või ainult korraks parem ja mõne nädala pärast jälle haige. Kõik need haigustunnused võivad olla hoopis ka mõne muu haiguse tunnuseks ja üldse mitte ohtlikud.
Väljaspool kassi organismi hävib viirus kiiresti. Viirus levib otseselt väljaheidete ja sülje kaudu. Näiteks kui majapidamises on mitu kassi ja ühel neist juhtub see haigus olema, siis nakatab ta teist kassi teda lakkudes või kui nad kasutavad üht liivakasti. Haigus vallandub stressi tagajärjel ikka ja jälle.
Kui majas on veel kasse, siis võivad nakatuda ka teised kiisud. Eriti kui nad kasutavad ühist liivakasti. Haigestuvad siis kui ka nende puhul koronaviirus mutanteerub FIP-ks.
Välja lööb haigus peamiselt siis, kui kassipoeg vahetab kodu ja on suurem. Sellisel juhul on vähe neid, kes ellu ei jää. Haigus ei pruugi väljenduda mitte kuidagi ja kui tekib kahtlus mingist haigusest - võib juba hilja olla.
Mida teha?[muuda lähteteksti]
Väga tihti ei suudeta seda haigust kindlaks teha. Test on positiivne vaid juhul, kui kass on juba haigestunud. Negatiivse testi tulemusest pole mingit garantiid, et kass pole selle mutanteerunud koronaviiruse kandja. Ka ei saa teada, kas kass sellesse kunagi haigestub.
FIP on väga levinud haigus nii Eestis, kui välismaal. Kodukiisusid eriti ei uurita, kuid tõukasside kasvatajad on selle haigusega kursis. Diagnoosi FIP ei panda ilma vastavaid teste tegemata ja tiitrite taset määramata.
Eestis on võimalik testida oma kasse FIP-i vastu. Selleks võetakse natuke verd ja saadetakse kas Soome või Saksa laborisse. Vastus tuleb paari nädalaga.
Haiguse ennetamise tuleks kassile teha selle viiruse kohta vereanalüüs. Veel tuleks vältida nakatumist rooja kaudu, puhastades regulaarselt iga päev liivakasti. Liivakast tuleks toidukaussidest võimalikult kaugel hoida. Ravi on võimalik algstaadiumis, kuid kui astsiit - vee kõhtu kogunemine, on juba välja kujunenud, ei ole ravimitest kasu. Haigust on raske diagnoosida, kuna see nagu segu kõikvõimalike haiguste sümptomitest. Ja ravi on sellel ka suhteliselt keeruline.
Haiguse ennetuseks tuleks teha loomale vitamiinisüste Gamavit, mis on Venemaalt pärit. Samuti anda vaid parimat toitu ja keedetud kana. Kui haigus tekib siis ta ei ole enam ravitav.
Võib elada ka 20 aastaseks viirusega. Tavaliselt haigestuvad puhtatõulised, sugulaste järglased. Peiteaeg võib olla aastaid.
Nakkab ülikergesti(ühised liivakastid, nuusutamine läbi puuri, jalanõudega, ühine õu jne.
Elusal loomal ei saagi 100% kindlalt öelda.
Eestis FIPi vastu vaktsineerida ei saa.
Tõstan osa algmaterjali täna artikli tagaselga, püüdsin toimetada aga miskit võis kogemata maha jääda...
Mariina 17. mai 2015, kell 19:10 (EEST) alias Простота