Henry W. Antheil

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Henry W. Antheil

Henry W. Antheil Jr. (23. september 1912 Trenton, New Jersey – 14. juuni 1940 Tallinna laht) oli USA diplomaat.

Ta oli helilooja George Antheili vend.

Henry Antheil teenis atašeena USA Moskva suursaatkonnas 19351939 ja Helsingi saatkonnas 1939–1940.

Ta hukkus Soome lennukil "Kaleva", mille vahetult pärast lahkumist Ülemiste lennuväljalt tulistas alla NSV Liidu pommituslennuk[viide?]. See juhtus esimesel päeval, mil NSV Liit alustas Eesti õhuruumi blokeerimist. Siiski ei olnud blokaad täielik, sest lennuliiklus Eesti ja Soome vahel kestis veel paar päeva.

Antheilil oli kaasas mitu diplomaatilist kotti USA Tallinna ja Riia saatkonnast. On arvatud, et kotid sisaldasid salajast teavet NSV Liidu vägede paiknemisest ja plaanidest Baltimaades ning et see oligi lennuki allatulistamise põhjus. Vastavad tõendid siiski puuduvad.

Kõik lennukis viibinud hukkusid. Lennuki pagasi saatus ei ole teada. Oletatavasti langes see NSV Liidu sõjaväe või luureorganite kätte, kui see lennuõnnetuses ei hävinud. Senini pole Kaleva vrakki leitud. Tõenäoliselt lasi Nõukogude okupatsioonivõim Ju-52-e vraki hiljem uurimiseks üles tõsta ja kui asitõendi hävitada. 2015. aastal kirjutab Helsingin Sanomat, et Kaleva hukkumiskohal olid nädal aega Nõukogude laevad ning allveelaevad, seejärel aga hävitati kõik jäljed tühjendatud lennukivrakist süvaveepommidega.

Välismaal ei tekitanud "Kaleva" allatulistamine peaaegu mingit vastukaja. Kõik selle päeva uudised kahvatusid asjaolu kõrval, et samal päeval, 14. juunil 1940 vallutas Saksamaa sõjavägi Pariisi. Nädal aega hiljem toimus juunipööre ja NSV Liit okupeeris Eesti. NSV Liidus sellest kuriteost samuti ei räägitud.

Keri saarele on "Kalevale" püstitatud mälestusmärk.

Kaleva hukk on tähtsaks sündmuseks Mart Sanderi ajaloolises romaanis "Litsid" ning selle alusel valminud teleseriaalis (2018). Seal järgitakse Carl-Fredrik Geust'i, Kaleva piloodi poja poolt esitletud teooriat, mille alusel Henry Antheil transportis oma diplomaatilise pagasi hulgas mitte üksnes Ameerika Saatkonna salajasi pabereid, vaid viis Eesti valitsuse palvel Soome ka veel Eesti panka jäänud napid kullavarud. Lennuki pardal oli kokku 227 kg diplomaatilist posti. Ka on romaani ja teleseriaali tegevustikule ainet andnud esimestes Kaleva hukku kirjeldavates uudistes ära toodud surmasaanute arv - kümme inimest, mis on siiani ametlikult seletamata. Kõigis edaspidistes teadetes toodi nimeliselt ära vaid üheksa hukkunut.

Ameerika meedias on Henry Antheili nimetatud "esimeseks külma sõja ohvriks".


Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]