Kalev Ots

Allikas: Vikipeedia

Kalev Ots (sündinud 11. jaanuaril 1949 Valmas Tänassilma vallas) on Eesti elektroonikainsener, poliitik ja sõjaväelane, Mihkel Mathieseni poolt ametisse nimetatud 1938. aasta põhiseadusele tugineva Vabariigi Valitsuse (niinimetatud Nõmme valitsuse) peaministri asetäitja ja haridusminister aastail 1992–2003 ning alates 28. novembrist 2003 Mihkel Mathieseni järglasena Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kalev Ots sündis 1949. aastal Viljandimaal Valma külas. Tema isa Valter Ots arreteeriti juunis 1949 ja saadeti Siberisse. Tema vanaisa oli Kõo vallavanem Jaan Ots. 1956. aastast elas Kalev Ots Arukülas, Harjumaal, kus alustas ka kooliteed. 1967. aastal lõpetas ta Tallinna 21. Keskkooli ja 1973. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi keemiateaduskonna. 1975. aastal ta abiellus ja asus elama Nõmmele. Aastatel 1971–1982 töötas Kalev Ots Pirita tee elektroonika instituudis Tallinnas teadusliku töötajana ja astus kaugõppe teel aspirantuuri Moskva Terase ja Sulamite Instituudis. Talle tehti 1977. aastal Tallinnas pakkumine tööstusspionaažiks välismaal, millest ta keeldus. 1982. aastal asus tehnoloogina tööle Tondi Elektroonikatehasesse. 1987. aastal kaitses Moskvas elektroonika erimaterjalide tehnoloogia erialal tehnikakandidaadi kraadi.

Poliitiline ja sõjaline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

19. aprillil 1989 ta astus ta ERSPsse. Samaaegselt oli ka Nõmme Eesti Kodanike Komitee liige (hiljem esimees). 1990. aasta veebruaris valiti Kalev Ots Eesti Kongressi saadikuks. 1990. aasta kevadel oli ta üks Kaitseliidu taastajaid Nõmmel, algselt malevkonna pealiku abi, siis Nõmme Malevkonna pealik ja Harju maleva pealik.

Pettununa mõlemas institutsioonis astus 16. märtsil 1991. aastal välja ERSPst ja nädal hiljem Eesti Komitee juhatusest.

5. septembril 1991 andis Heinrich Mark talle kapteni aukraadi. Seoses nn Ellamaa lahinguga peatas Kalev Ots 1992. aasta juulis oma tegevuse malevapealikuna kuni sõjaministri otsuseni, mida ei tulnudki.

30. jaanuaril 1995 suunati ta 4,5-kuulisele täiendusõppele Saksamaal Euroopa kaitseuuringute keskusesse. Alates 1. juunist 1996 arvati ta reservi, kuna loobus poliitilistel põhjustel pikendamast oma senist teenistuslepingut. Kuulub jätkuvalt Kaitseliitu.

Alate 2012. aastast on Kalev Ots MTÜ Nõmme Vana Apteegi Sõprade Seltsi juhatuse liige. 2013. aastal avaldas Kalev Ots Tallinnas raamatu "Eestlaste ajalugu – müüdid ja tegelikkus".

Kalev Otsa valitsus, 15. september 19927. detsember 2003[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Tsitaat[muuda | muuda lähteteksti]

meie põhimõtteks on päevasündmustele mitte reageerida, neid on liiga palju.

Liivimaa Kuller, 8. juuli 1993[1]

Viide[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kaitseliidu Harju Maleva pealik vabastati ametist. Eesti Päevaleht, 22. juuli 1992, nr. 55, lk. 6.
  • Nõmme valitsus. Intervjuu asepeaminister Kalev Otsaga. Liivimaa Kuller, 8. juuli 1993.
Eelnev:
Mihkel Mathiesen
Nõmme valitsuse Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis
Alates 2003. aastast
Järgnev:
Eelnev:
Enno Penno
Nõmme valitsuse Peaministri asetäitja
1992–2003
Järgnev:
Ahti Mänd
Eelnev:
Johan Ungerson
Nõmme valitsuse Haridusminister
1992–2003
Järgnev:
Edgar Salin
Eelnev:
Manivald Kasepõld
Kaitseliidu Harju maleva pealik
1991–1992
Järgnev:
Aivar Madison