Kaitseliidu Harju malev

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kaitseliidu Harju malev
Kaitseliit emblem.svg
Asutatud 25. september 1917
Tegevuspiirkond Harjumaa
Juhtkond kolonelleitnant Eero Kinnunen
Emaorganisatsioon Kaitseliit

Harju malev on Kaitseliidu malev, mis tegutseb Harjumaal.

Alates 16. augustist 2016 on Harju maleva pealikuks kolonelleitnant Eero Kinnunen.[1]

Maleva loomise ajaks loetakse 25. septembrit 1917, kui maakonnanõukogu võttis vastu otsuse, millega tehti vallavalitsustele ülesandeks organiseerida öiseid vahisalku kaitsmaks elanikkonda ja nende vara marodööritsevate Vene sõjaväe jõukude eest.[1]

Allüksused[muuda | muuda lähteteksti]

Harju maleva pealikud[muuda | muuda lähteteksti]

Taastamise järel[muuda | muuda lähteteksti]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Maleva loomise ajaks loetakse 25. septembrit 1917, kui maakonnanõukogu võttis vastu otsuse, millega tehti vallavalitsustele ülesandeks organiseerida öiseid vahisalku kaitsmaks elanikkonda ja nende vara marodööritsevate Vene sõjaväe jõukude eest.[1]

Eesti Kaitse Liidu loomisel 11. novembril 1918 määrati Ernst Põdderi päevakäsuga nr 1 Kaitseliidu Tallinna ja Harju maakonna ülemaks ning Tallinna linna komandandiks Peeter Kann. Tallinna linna komandandina oli tema käsutuses tugevaima ja kindlaima jõuna 3. Eesti polgu ohvitserkond, kes pärast polgu likvideerimist Saksa okupatsioonivõimude poolt peagu täies koosseisus astus spordiselts "Kalevisse" selleks, et kokku jääda ja koos olla. Peeter Kann oli okupatsiooni ajal ja ka varem 3. Eesti polgu ülem ja tundis selle polgu ohvitsere, mispärast oli kerge nende seast endale kaastöölisi valida. Peeter Kann abid kaptenid Karl Erma ja Кarunga ja jaoskondade ülemad Bernhard Abrams, Eugen Dreverk, Johan Schmidt, Kuusik, Vokk, Lepp, Vunk olid kõik 3. Eesti polgu ohvitserid.

Tallinna linna komandandi kasutuses oli ka okupatsiooni ajal organiseeritud Tallinna keskkoolide vanemate klasside õpilaste rühm, mis koosnes umbes õpilasest ja mida juhtisid vennad Riibergid ja veel mõned teised. See õpilaste rühm arenes mõne päeva jooksul mitmekordseks, ja hiljem nimetati see õpilaste salk tolleaegse kaitseministri K. Pätsu poolt Tallinna Kooliõpilaste Pataljoniks. Detsembrikuus sõitis sellest pataljonist õpilast löögipataljoni nime all Aegviidu raudteejaama kindral Aleksander Tõnissoni käsutusse.

Kaitseliidu Tallinna malev eraldati Harju malevast 1. jaanuaril 1925. Senine malevapealik kolonel Oskar Raudvere sai uue, Tallinna maleva pealikuks, Harju malevat jäi juhtima Raudvere senine abi major Eduard Saulep VR I/3.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]