Kaitseliidu Pärnumaa malev

Kaitseliidu Pärnumaa malev
	Kaitseliidu vapp
Tüüp	Kaitseliidu territoriaalne üksus
Peakorter	Pikk tänav 20, Pärnu
Asukoht	Pärnu
Tegevuspiirkond	Pärnu maakond
Juhtkond	malevapealik, kolonelleitnant Tõnu Miil; ; Rasmus Lippur; Tõnu Miil; Mehis Born; Erik Reinhold; Kalle Ojaste; Tiit Tammela; Peeter Müürsoo; Hannes Toomsalu; Lembit Mägedi; kolonelleitnant Jaan Lugus ;
Emaorganisatsioon	Kaitseliit
Allorganisatsioonid	Soontagana malevkond; Pärnu malevkond; Kikepera malevkond; Korbe malevkond

Kaitseliidu Pärnumaa malev on Kaitseliidu territoriaalne üksus, mis tegutseb Pärnu maakonnas.

Pärnumaa maleva pealik on kolonelleitnant Raigo Paimla.

Koosseis

Pärnumaa malev koosneb

Soontagana malevkonnast,
Pärnu malevkonnast,
Kikepera malevkonnast ja
Korbe malevkonnast (Corbe muinaskihelkonna järgi nime saanud Korbe malevkond moodustati 2008. aastal.^[1]).

Pärnumaa malev kuulub Lääne maakaitseringkonda.

Lipp

Kaitseliidu Pärnumaa Maleva lipu kuldsel lipukangal on must käpprist, mille keskel on Pärnumaa vapp. Vardapoolses ülemises nurgas asetseb Kaitseliidu vapp. Lipu mõlemad küljed on ühesugused.^[2]

Pärnumaa maleva pealikud

Ajalugu

Saksa okupatsiooni järel Pärnus moodustatud Kaitseliidu korralduste ülemaks Pärnumaal ja Pärnu linnas määras EKL keskjuhatus endise Pärnu Eesti pataljoni ülema staabikapten Felix Tannebaumi. Pärnu erakondade esindajaist moodustatud parteidevaheline büroo poolt aga nimetati 16. novembril Pärnumaa maleva pealikuks ja ühtlasi ka Pärnu komandandiks Karl-Johann Laurits. Malevapealiku abilisteks valis büroo kolmeliikmelise korraldava komisjoni, kuhu kuulusid Peeter Päts, August Jürmann ja Jaan Karu.

Võimu ülevõtmisel Pärnus andis vastne malevapealik Laurits 20. novembril välja päevakäsu nr.1 Pärnu linna ja maakonna malevale. Käskkirjaga moodustati linnas kolm ja maakonnas seitse jaoskonda. Linnajaoskonnad olid: kesklinn koos Merikülaga (eeslinn Karja tänava ja mere vahel), Riia alev (Pärnu kesklinnast Alevi surnuaiani) ja Ülejõe (koos Rääma ja Vana-Pärnuga). Maakonna jaoskonnad olid Audru, Halliste, Pärnu-Jakobi, Saarde, Tori ja Tõstamaa kihelkonnad ning Sauga ja Rääma vald (Sauga-Rääma jsk ülemaks lipnik Johann Koger). Veidi hiljem lisandusid Karksi, Häädemeeste, Sindi ja Vändra jaoskonnad. Kesklinna jaoskonna ülemaks määrati Jüri Ausmann, Riia alevis Heinrich Hansen ja Ülejõel Jahta kaluriseltsi aseesimees advokaat Aleksander Soosaar^[3].

11. detsembrist, kui muudeti Kaitseliitu kuulumine kohustuslikuks kõigile meessoost kodanikele struktureeriti Kaitseliidu malev ümber. Linna kaitseliitlaste kuus rühma ja kuulipildurite ning pommipildujate komandod moodustasid linna garnisoni, milline pidi vajadusel asuma linna kaitsele. Teise osa kaitseliitlaste ülesandeks oli vahiteenistus linnas. Garnisoni ülemaks valiti lipnik Peeter Päts. 16. detsembril moodustati Kaitseliidu Saarde jaoskonna Talli (Tali) valla külade baasil kaheksa jaoskonnaga Talli Kaitse Liit. 26. detsembril sai Talli Kaitse Liit korralduse saata 12-mehelise piirivalvetoimkonna väljasaatmiseks. Oma valla piire Lätiga asusid valvama ka Pati, Kilingi ja Häädemeeste vald.

Pärnumaa piirkonnas jäi kogu lõunapiiri kaitsmise organiseerimine Mõisakülast Liivi lahe rannikuni Pärnumaa maleva vastutusele. Pärnumaa maleva kasutada olid vaid väeteenistuseks kõlbmatud ja enamuses ilma sõjalise kogemuse ning väljaõppeta kohalikud kaitseliitlased. Õnneks polnud punaväel Pärnumaa suunal märkimisväärseid jõude ja olemasolevad olid suhteliselt passiivsed. Asi piirdus vaid röövkäikudega piiriäärsetesse eesti küladesse. Alampolkovnik Johann Puskari poolt Pärnus formeeritud ja suures osas Pärnumaa meestega mehitatud 6. jalaväepolk suutis opereeris Mõisaküla – Ruhja suunal.

29. detsembril 1917 andis sõjavägede ülemjuhataja käsu moodustada igas maakonnas vabatahtlikest kaitsepataljon. Pärnus asuti selle käsu täitmisele 16. jaanuaril ja moodustati Pärnu kaitsepataljon. Pataljoniülemaks määrati leitnant Georg Zimmermann. Pataljoni esimese allüksusena formeeriti nn Läti (piiriruumi) kaitserood (hilisem 1. rood), enamiku isikkoosseisust moodustasid Orajõe kaitseliitlased. 12. veebruaril 1918 kuulutati välja üleüldine 18–45-aastaste meeste Kaitseliitu mobiliseerimine ja I kategooria kaitseliitlased saadeti kaitsepataljoni, kaitseliitlastest õnnestus kokku saada veel kaitsepataljoni 2. rood. 3. ja 4. rood formeeriti vabatahtlikest. Kaitsepataljoni koosseisu arvati Häädemeeste komandandikomando ja kaitseliidu salgad Jäärjas (82 meest), Mõisakülas (56 meest) ja Kilingi-Nõmmes (29 meest). Veebruari lõpuks oli pataljoni umbkaudu tuhandest mehest kaitseliitlasi 595.