Lembit Mägedi

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Lembit Mägedi (28. jaanuar 1923 Rakvere31. august 2008) oli eesti näitleja ja kaitseliitlane.

Lembit Mägedi sündis Rakveres meisterkondiitri pojana, lõpetas Rakveres gümnaasiumi ja 1946. aastal Rakvere teatri õppestuudio.

Aastal 1933 astus ta Kaitseliidu noorkotkaste Roela rühma ridadesse. 1938. aastal avastas oma taibukuse ja energilisusega Kaitseliidu Roela üksikrühma pealiku korterisse tunginud murdvarga ja pälvis selle eest tunnustust[1].

Teise maailmasõja ajal sai temast Narva pataljoni võitleja.

Ta töötas aastatel 19461950 Rakvere teatris, 19501951 Lõuna-Eesti Teatris, 19511952 Ugalas, 19521961 Vanemuises, 19611988 Endlas, mänginud Endla lavastustes ka hiljem[2].

Taasiseseisvunud Eestis sai Lembit Mägedist üks Kaitseliidu taasellukutsujaid, Pärnumaa maleva asutajaliige ning esimene taastamisjärgne pealik. Ta oli ka noorkotkaste maleva pealik[viide?]. Tema viimane ametikoht oli Soontagana malevkonna formeerimismeeskonnas.

Poliitiline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Mägedi oli Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, Isamaaliidu ning Isamaa ja Res Publica Liidu liige.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1995 Pärnu vapimärk (teenekas vabadusvõitleja, kaitseliidu asutajaliige, Endla teatri näitleja 1961–1988)

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Elanud koos Ellen Kaarmaga, kellega oli ühine poeg Tõnu Kilgas[2][6]. Alates 1968. aastast oli ta abielus Reet Leissar-Mägediga.

Rolle[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eric (John Boynton Priestley "Inspektor tuli", 1946)
  • Galileo Galilei (Ivan Personov / Gavriil Dobržinski "Suur ketser", 1950 Lõuna-Eesti Teatris)
  • Peeter (Hindi ja Särevi "Tuuline rand", 1952 "Ugalas")
  • Angelo (Shakespeare'i "Mõõt mõõdu vastu", 1954)
  • Karida Hindrek (Uustulndi "Vana paat", 1962)
  • professor Vlassov (Razdolski "Tülikas juubilar", 1966)
  • Tarum (Vaheri "Otsitakse õnne", 1966)
  • Dong (Brdečka, Hála ja Rychliku "Limonaadi Joe", 1968)
  • Horace Vandergelder (Hermani "Hallo, Dolly!", 1974)
  • Mats Mürk (Kitzbergi ja Simmi "Kosjasõit", 1974)
  • Brown (Brechti ja Weilli "Kolmekrossiooper", 1975)
  • Padron Toni (Goldoni "Märul Chioggias", 1975)
  • Salomon Tenipelli (Lassila "Tark neitsi", 1978)
  • Mulk (Koidula "Säärane mulk", 1978)
  • Sergei Petrovitš (Gorki "Vassa Železnova", 1980)
  • Alberigo (Lope de Vega "Tantsuõpetaja", 1982)
  • Siponen (Paasilinna ja Murdmaa "Ulguv mölder", 1988)
  • Ülem (Kaugveri "Saturnuse lapsed", 1989)
  • Madisson (C. R. Jakobsoni "Arthur ja Anna", 1991)
  • kapten Kerttunen (Smuuli "Kihnu Jõnn", 1997)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]