Halastus

Halastus on omakasupüüdmatu abi hädas olijale. Seda ajendab enamasti kaastunne.

Mõisted: halastus, heatahtlikkus ja andestus pärinevad religioossetest kirjutistest ning nendega märgitakse nii Jumala ja inimese kui ka inimeste omavahelisi suhteid. Uusaja ilmalikus õigusruumis on halastuse mõiste võetud kasutusele ka juriidilises kontekstis.

Halastava Jumala kuju esineb budistlikus, judaistlikuks, kristlikus ja islami religioonis, kuid see kelle suhtes ja millisel viisil halastust rakendatakse, varieerub suuresti. Halastustegevus piirdub nendes almuse andmise, haigete hooldamise ja surijate lohutamisega. "õnnistus, mis on jumaliku soosingu või kaastundeavaldus".

Juriidilises kontekstis ilmneb halastus võimukandja (isevalitseja, presidendi, kohtuniku) kaastundlikus käitumises kuriteo toimepanija suhtes ning armuandmise otsuses, mis tema suhtes langetatakse. Kohtuniku kaastundlikku otsustusvabadust piirab seadustega sätestatud õiguskord.

Sotsiaalses kontekstis on halastus ja andestus ühiskonda lõhestava konflikti lahendamise eelduseks. Rahumeelsed läbirääkimised saavad alata alles siis, kui loobutakse veritasu põhimõttest, muututakse sallivaks teisitimõtlejate suhtes, ollakse valmis abistama ja mälestama sõjaohvreid sõltumata sellest, kummal poolel nad võitlesid.

Judaism

Heebreakeelne sõna Rachamin kirjutatakse alati mitmuses ning tõlkes tähendab see „halastust“. Halastus tähendab lahkust nende suhtes, kes seda ei vääri ja andestust neile, kes väärivad karistust.

Halastus on Jumala määratlev omadus. Vana Testamendi 2. Moosese raamat ütleb (34:6):  Ja Issand möödus tema eest ning hüüdis: „Issand, Issand on halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ning tõest, kes säilitab heldust tuhandeile, annab andeks ülekohtu ja üleastumised ning patu, aga kes siiski ei jäta süüdlast karistamata, vaid nuhtleb vanemate patud lastele ja lastelastele kolmanda ja neljanda põlveni!”

Halastuse olulisust rõhutatakse ka Babüloonia paguluse ajal kirja pandud Jesaja raamatus (49:13-15):   Hõisake, taevad, ja ilutse, maa, mäed, rõkatage rõõmust,sest Issand trööstib oma rahvast ja halastab oma viletsate peale! Aga Siion ütleb: „Issand on mu maha jätnud, Jumal on mu unustanud.” Kas naine unustab oma lapsukeseega halasta oma ihuvilja peale? Ja kui nad ka unustaksid, ei unusta mina sind mitte.  

Kui Taavetile öeldi, et ta peab tema poolt toimepandud pattude tõttu valima kolmeaastase näljahäda, kolmekuise sõjakäigu või kolmepäevase katkulaine vahel, siis valis ta viimase öeldes: Laskugu mu peale Jumala käsi, sest tema on kõige halastavam, kuid ärge laske mul langeda inimese käe läbi“.

Piibel

Piiblis käsitletakse halastuse teemat väga ulatuslikult, võib väita kogunii, et see on selle teose üks kesksetest teemadest. Siinkohal mõned väljavõtted:

1Ms 43,14 Kõigeväeline Jumal lasku teid leida halastust selle mehe ees, et ta teiega ära saadaks teie teise venna ja Benjamini! Aga kui jään lastest ilma, siis jään.”

2Ms 2,6 Kui ta selle avas ja nägi last, vaata, siis üks poeglaps nuttis. Aga ta halastas tema peale ning ütles: „See on üks heebrealaste poeglaps.”

2Ms 22,26 sest see ta üleriie on tema ihu ainsaks katteks. Millega ta muidu magaks? Ma kuulen, kui ta mind appi hüüab, sest mina olen halastaja.

2Ms 33,19 Ja tema vastas: „Ma lasen sinu eest mööduda kogu oma ilu ja kuulutan sinu ees Issanda nime. Ja ma olen armuline, kellele olen armuline, ja halastan, kelle peale halastan.”

2Ms 34,6 Ja Issand möödus tema eest ning hüüdis: „Issand, Issand on halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ning tõest,

5Ms 4,31 Sest Issand, su Jumal, on halastaja Jumal: ta ei jäta sind maha ega hävita sind, ja ta ei unusta lepingut su vanematega, mille ta neile vandega andis.

5Ms 13,9 siis ära tee tema nõu järgi ja ära kuula teda! Su silm ei tohi halastada tema peale ega armu anda; sa ei tohi teda varjata,

5Ms 13,18 Aga sinu kätte ärgu jäägu midagi sellest hävitatavast, et Issand pöörduks oma tulisest vihast, annaks sulle armu, halastaks su peale ja teeks sind paljuks, nagu ta su vanemaile on vandega tõotanud,

5Ms 30,3 siis pöörab Issand, su Jumal, su saatuse ja halastab su peale ning kogub sind taas kõigi rahvaste hulgast, kuhu Issand, su Jumal, sind on pillutanud.

5Ms 32,36 Sest Issand tahab mõista õigust oma rahvale ja halastada oma sulaste peale, kui ta näeb, et nende jõud on kadunud ja pole jäänud orja ega vaba.

1Sm 24,11 Vaata, nüüd sa nägid ju oma silmaga, kuidas Issand andis sind täna koopas minu kätte. Mulle öeldi, et ma su tapaksin, aga ma halastasin su peale, sest ma ütlesin: Mina ei pista kätt oma isanda külge, sest ta on Issanda võitu.

2Sm 12,6 Ja ta peab utetalle tasuma neljakordselt, sellepärast et ta tegi nõnda ega halastanud!”

2Sm 24,14 Ja Taavet ütles Gaadile: „Mul on väga kitsas käes. Langegem siiski Issanda kätte, sest tema halastus on suur, aga inimeste kätte ma ei tahaks langeda!”

1Kn 8,50 ja anna oma rahvale andeks see, milles nad sinu vastu on pattu teinud, ja kõik nende vastuhakkamised, millega nad sulle on vastu hakanud, ja lase neil leida halastust oma vangiviijate ees, et need halastaksid nende peale!

2Kn 13,23 Aga Issand andis neile armu ja halastas nende peale ning pöördus nende poole oma lepingu pärast Aabrahami, Iisaki ja Jaakobiga ega tahtnud neid hävitada; ja ta ei ole neid tänini ära heitnud oma palge eest.

1Aj 21,13 Ja Taavet ütles Gaadile: „Mul on väga kitsas käes. Siiski tahan ma langeda Issanda kätte, sest tema halastus on väga suur, aga inimeste kätte ei tahaks ma langeda!”

2Aj 30,9 Sest kui te pöördute tagasi Issanda juurde, siis leiavad teie vennad ja pojad halastust oma vangistajate ees ja võivad tulla tagasi sellele maale. Sest Issand, teie Jumal, on armuline ja halastaja, ja ta ei pööra teilt oma palet, kui te pöördute tagasi tema juurde.”

Ne 1,11 Oh Issand, pangu nüüd su kõrv tähele oma sulase palvet ja oma sulaste palvet, kes tahavad karta su nime! Ja lase siis täna korda minna oma sulase nõu ja anna temale halastust selle mehe ees!”Mina olin nimelt kuninga joogikallajate ülem.

Ne 9,17 Nad tõrkusid kuulmast ega tuletanud meelde sinu imetegusid, mis sa neile olid teinud, vaid olid kangekaelsed ja oma tõrksuses võtsid nad pähe oma orjapõlve tagasi minna. Aga sina oled andeksandja Jumal, armuline ja halastaja, pika meelega ja rikas heldusest; sina ei jätnud neid maha.

Ne 9,19 ei jätnud sina siiski neid kõrbes maha oma suure halastuse pärast. Pilvesammas ei lahkunud neist päeval, juhatamast neid teekonnal, ega tulesammas öösel, valgustamast neile teed, mida nad käisid.

Püha Augustinus nimetas halastust „igavikuliseks, kuid siiski alati uueks“.

Halastustööl on oluline roll nii katoliiklikus kui ka ida õigeusu traditsioonides ja see ilmen seitsmes füüsilises ja seitsmes vaimses töös.

Katoliiklik religioon

Poolas, Krakowis asuv St Maria basiilika

Katoliku kiriku katekismuses on halastustööl väga oluline roll (p. 2447). Rooma-katoliku õpetus väidab, et Jumala halastus ilmneb Püha Vaimu töös. (13,16) ning liturgilistest teostes (Kyrie eleison, Christe eleison) kordub väljend: Jumal halasta, Kristus halasta. Halastuse teema on olulisel kohal ka katoliiklikus ikonograafias, milles kutsutakse inimesi halastustegudele ja suunatakse inimesi „uurima halastust omaenda elus“ (Ralf van Bühren Caravaggio). Mitmed rooma-katoliku kirikud on pühitsetud jumalikule halastusele (näiteks Poolas, Krakowi basiilika, USA Massachusetts’is ja Filipiinidel, Marilao/Bulcan’is asuv National Shrine of The Divine Mercy).

Paavst Johannes Paulus II eeskujuks oli Püha Maarja Faustina Kowalskaja (1905-1938), keda tuntakse kui halastuse apostlit. [20] [21] Oma entsüklias „Dives in misericordia“ („Rikas halastuses“) ta halastuse rolli, mis väljendub Jumala halastuses ning ilmneb inimlikus halastuses. Basiilika sisseõnnistamisel mainis Paavst Johannes Paulus II Faustina päevikut ja nimetas halastust "Kõigeväelise Jumala suurimaks atribuudiks".

Esimene ülemaailmne halastuse apostellik kongress toimus Roomas 2008. aasta aprillis. Selle avas ning õnnistas sisse paavst Benedictus XVI.

Paavst Francisus  pidas 11. aprillil 2015 Püha Peetruse basiilikas kõnes teemal „Misericordiae Vultus“ ("Halastuse nägu") ning 8. detsembril 2015 kuulutas, et välja „Erakorralise püha aasta, mis on pühendatud halastusele“ ning mille teema pärines Luuka evangeeliumist (6:36): halastav nagu Isa.

Islam

Koraanis on Allah’i nimetatud kaastundlikuks (al-Rahim) ja „kõige jalastavamaks“ (al-Rahman). Mõlemad sõnad on tuletatud sõnast Rahmat, mis viitab hellusele ja heatahtlikkusele. Halastuse nõue on üks islami viiest alussambast ja see väljendub nõudes jagada almusi (zakat).

Budism

Budistlikus religioonis on bodhisattva (sanskriti k. 'virgumisele püüdlev olend'; "virgumisolend") olend, kes on otsustanud saada buddhaks, et aidata kõikidel olenditel kannatustest vabaneda. Eriti oluline on bodhisattva tee mahajaana budismis. Tema halastuse ja kaastunde tõttu peetakse teda kõige auväärsemaks Aasia aladel.

Karuṇā (sageli tõlgituna "kaastunne") on osa nii budismist kui ka džainismist. Karuṇā esineb kõigis budismi koolides ja džainismis peetakse seda universaalse sõpruse üheks peegelduseks.

Vaimne õpetaja Meher Baba kirjeldas oma O’Parvardigari palves, et Jumal on "kõike halastav ja igavesti heatahtlik" ning ta leidis, et me võime Jumalale läheneda "Tema armukutse kaudu".