Kõrge mätashari

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Kõrge mätashari
Celosia argentea var. plumosa 'Castle Orange'
Celosia argentea var. plumosa 'Castle Orange'
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Angiospermae
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Nelgilaadsed Caryophyllales
Sugukond Rebasheinalised Amaranthaceae
Perekond Mätashari Celosia
Liik Kõrge mätashari

Kõrge mätashari (Celosia pyramidalis, ka Celosia argentea plumosa) on rebasheinaliste sugukonda kuuluv taimeliik, mis on saanud oma nime õisiku kuju järgi.

Vanakreeka keeles on κήλεος "põlev".

Mätasharjad on omapärase välimusega 20–40 cm kõrgused rühmataimed. Kõrge mätashari on mätasharja kuuluv taimeliik, mille perekonda kuulub lisaks veel 30–60 liiki.

Taimeperekonna levikalaks on Ameerika, Aasia ja Aafrika lähistroopilised piirkonnad. Aafrika kultuuris on kombeks mätasharja keeta söömise eesmärgil, mis keedetuna ning maitsestatult meenutab lillkapsa maitset.

Kõrge mätashari.

Välimus[muuda | muuda lähteteksti]

Värvikirev kõrge mätashari on üheaastane või mitmeaastane suvelill, millel on harjataolised, pikad, mitmeharulised õisikud. Õisikus on väikesed üksikud õied koondunud tihedaks, laiaks kogumiks. [1]

Taime värvivalikus on punane, kollane, lilla ning roosa toon. [1]Oma silmatorkavate ja erksate värvide tõttu meelitab taim putukaid kohale, mille abil aitavad putukad taimel tolmelda ehk tegemist on putuktolmlemisega, kuid taim suudab ka omal abil tolmelda. Ühest taimest võib optimaalselt tolmlemise käigus kuni 43 000 seemet untsi kohta eralduda, mille eraldumispiirkond on ligi 400 meetrit.

Kõrge mätashari.

Kasvutingimused[muuda | muuda lähteteksti]

Troopilise päritoluga mätashari armastab soojust, mistõttu tuleb taimi külma ning külmade tuulte eest kaitsta. Mätasharjad õitsevad kõige paremini päikeselisel või poolvarjulisel kasvukohal. Mätashari talub ka vähest vihma. Talle sobivad keskmise viljakusega, veidi kuivemad mullad, mille pH tase jääb 5.5 kuni 6 vahemiku, eelistab õhu- ja toiteainerikast mulda. Ei talu niisket ega pehmet mulda, mis tekitavad kasvuhäireid. [2] Ebasoodsate tingimuste tõttu võib taim hakata närtsima, taimevars mädanema, taimel ei moodustu õisi või kasv jääb kiduraks ehk jääb arengu normaalsest tasemest maha. [2]

Kõrge mätashari.
Kõrge mätashari.

Istutamine, kasvamine[muuda | muuda lähteteksti]

Taime seemned istutatakse varakevadel istutuspotti, mida kastetakse regulaarselt. Vältida tuleb taime ülekastmist, sest mätashari ei talu seisvat vett ja seetõttu tuleb taim ka potis kasvades paigutada kaitstud kohta. Taime väetatakse iga kahe nädala tagant, et tagada taime maksimaalne kasvamine ning õitsemisperiood. Mätashari istutatakse avamaale kui öökülmade oht on möödunud ja ööd on muutunud soojemaks (taimi karastatakse eelnevalt). [3]

Taim istutatakse koos mullapalliga 15–30 cm vahedega maapinda. Täiskasvanud taim on 70–100 cm pikkune, taime õitsemisperiood on ligi kaheksa nädalat. [3] [4] Kuna mätashari ei talu isegi kõige väiksemat öökülma, istutatakse nad sügisel enne öökülmi potti ja tuuakse ruumi, kus nad õitsevad veel kaua. Närtsinud õied ja lehed nopitakse ära.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Kekkilä. "Mätashari: istutamine ja kasvukoht". Vaadatud 01.04.2019.
  2. 2,0 2,1 Reannan Raine. "Celosia Plant Care Information". 15.12.2018. Vaadatud 01.04.2019.
  3. 3,0 3,1 Seemnemaailm. "Mätashari: kirjeldus". Vaadatud 01.04.2019.
  4. Sakata Ornamentals Europe. [file:///C:/Users/Ever/Downloads/culture_guide_celosia_yukata.pdf"Mätashari: taimest"]. Vaadatud 01.04.2019.