Käsitööstuskoda

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Käsitööstuskoda oli käsitööstuse alal tegutsevate isikute kutseesindus Eestis.

Taust[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Prantsuse revolutsiooni kaotati kogu Euroopas järk-järgult tsunftikord. Selle ja vabrikutööstuse arengu tagajärjel langes käsitööliste ühiskondlik positsioon, kutseoskused ja majanduslik kindlustatus. Arenev tööliskond ja tema institutsioonid (ametiühingud) nägid käsitöölistes konkurenti, nende mõjul võeti vastu iseseisvatele käsitöölistele kahjulikke sotsiaalseadusi. Käsitöölised hakkasid uuesti organiseeruma pärast 1868. aastat, mil Austrias asutati esimene käsitööstuskoda. Samal ajal hakati ka väärtustama käsitöötooteid kui midagi aristokraatset ja hinnalist (vastandina vabrikutoodetele), Inglismaal tekkis Arts and Crafts Movement.

Koja asutamine ja valimine[muuda | muuda lähteteksti]

Septembris 1934 esitas käsitöömeistrite keskkoondus Riigivanem Konstantin Pätsile märgukirja, milles rõhutati vajadust käsitöökoja elukutsumiseks, ja koja seaduse eelnõu[1]. 1. detsembril 1935 toimus Tallinnas 127 osavõtjaga ülemaaline käsitöösturite kongress[2].

Koja valimistel oli hääleõigus umbes 40 000 isikul, ettevõtteid maksustati tööliste arvu järgi[3].

Käsitööstuskoda valiti 20. detsembril 1936, valimistulemused kinnitati Majandusministri poolt 5. jaanuaril 1937. Täiskogu esimene koosolek toimus 12. jaanuaril 1937 Kaubandus-Tööstuskoja ruumes Tallinnas Pikk tänav 20.

Käsitööstuskoja liikmete loend[muuda | muuda lähteteksti]

Metallitööstuse sektsiooni liikmed[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Karl Puusaag, Tallinn
  2. Otto Pirkop, Nõmme
  3. Gustav Vernik, Nõmme
  4. Aleksander Treisalt, Tallinn
  5. August Pärn, Tartu
  6. Jüri Kaasik, Viljandi
  7. Voldemar Tiido, Tartu
  8. Karl Unt, Tartu
  9. Ernst Uukkivi, Tallinn
  10. Karl Kraan, Tallinn

Ehitustööstuse sektsiooni liikmed[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Rudolf Russak, Tartu
  2. Johan Jaska, Viljandi
  3. Richard Toming, Tallinn
  4. Aleksei Kasemets, Võru
  5. Johan Illison, Tartu
  6. Jaan Hendrikson, Valga
  7. August Eisenschmidt, Otepää
  8. Ferdinand Truu, Paide
  9. Johannes Steinberg, Türi
  10. Arnold Miljand, Tõrva

Toiduainete sektsiooni liikmed[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Aleksander Naeres, Tallinn
  2. Rudolf Rosing, Tallinn
  3. Theodor Järverand, Tallinn
  4. Eduard Antsov, Tartu
  5. Gustav Tänav, Viljandi
  6. Peeter Potsep, Tartu
  7. Aleksander Volke, Tallinn
  8. Johannes Steinberg, Tallinn
  9. Erni Vaher, Tallinn
  10. Arnold Tralla, Tallinn

Juuksetööstuse sektsiooni liikmed[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Johannes Einbaum, Rakvere
  2. Tõnis Nõmmits, Tartu
  3. August-Johann Mullaste, Pärnu
  4. Juhan Tamm, Tartu
  5. Jaan Tischler, Viljandi
  6. Oskar Ojamäe, Valga
  7. Mart Martson, Tallinn
  8. Vambola Uusma, Narva
  9. Karl Nigul, Tallinn
  10. Jaan Luksep, Tartu

Tekstiiltööstuse sektsiooni liikmed[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Mihkel Andreesen, Tallinn
  2. Jüri Ahven, Tallinn
  3. Max Johanson, Tallinn
  4. Mart Adamson, Tartu
  5. Heinrich Liivard, Tallinn
  6. Johanna Lumi, Tallinn
  7. Jaan Tuulas, Tartu
  8. Martin Andrekson, Pärnu
  9. Emilie Prost, Tartu
  10. Martin Adorf, Viljandi

Nahatööstuse sektsiooni liikmed[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Jaan Salm, Tallinn
  2. Albert Essenson, Viljandi
  3. Oskar Vilsar, Tallinn
  4. Heinrich Põder, Tallinn
  5. Jaan Nõmm, Tallinn
  6. Villem Karu, Põltsamaa
  7. Alfred Ruus, Türi
  8. Theodor Piilbak, Tallinn
  9. Karl Konsen, Tartu
  10. Aleksander Lavitzky, Harjumaa

Graafikatööstuse sektsiooni liikmed[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eduard Rang, Viljandi
  2. Jaan Ehapalu, Tartu
  3. Karl Haroff, Tartu
  4. Ernst Kangro, Tartu
  5. Ferdinand Stau, Tartu
  6. Gustav Zopp, Võru
  7. Aleksander Jurich, Tallinn
  8. Mihkel Õnnis, Pärnu
  9. Johannes Heidmets, Põltsamaa
  10. Valter Lemberg, Tallinn

Eesti Majanduskoja Käsitööstuse Peaosakond[muuda | muuda lähteteksti]

Saksa okupatsiooni ajal, aastail 1942–1944, tegutses Eestis Eesti Majanduskoja Käsitööstuse Peaosakond Eesti peakäsitööstusmeistri juhtimisel. Peakäsitööstusmeistri nõuandjana toimis 5-liikmeline (sektsioonide esimeestest koosnev) juhatus ja 20-liikmeline nimetatav nõukogu. Peaosakond koosnes viiest sektsioonist: ehitustööstuslik sektsioon, metallitööstuslik sektsioon, tekstiil- ja nahatööstuslik sektsioon, toiduainetetööstuslik sektsioon, segatööstuslik sektsioon[4].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Käsitöökoda asutamisel. Vaba Maa, 14. september 1934, nr 216, lk 3.
  2. Käsitööstuskoja saamisvalud. Rahvaleht, 2. detsember 1935, nr 142, lk 3.
  3. Rahvas koja katuse all. Esmaspäev, 12. juuni 1937, nr 24, lk 5
  4. A. Naeris. Käsitööstuse korraldamine Eesti Majanduskoja kaudu. Eesti Sõna, 30. august 1944, nr 201, lk 4.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Käsitöökoda. Kaja, 6. veebruar 1929, nr 31, lk 3.
  • Käsitöökoda ellukutsumisel. Vaba Maa, 10. juuni 1934, nr 133, lk 4.
  • Käsitöömeistrid riigivanema jutul. Kaja, 15. jaanuar 1935, nr 13, lk 3.
  • Käsitöösturid nõuavad koda. Vaba Maa, 15. jaanuar 1935, nr 13, lk 7.
  • Käsitöösturid pooldavad oma koda. Uus Eesti, 2. detsember 1935, nr 76, lk 7.
  • Eestisse jääb ainult 7 fotograafi? Vaba Maa, 11. märts 1937, nr 57, lk 5.