Kärstna mõis

Kärstna mõis (saksa keeles Kerstenhof) oli rüütlimõis Viljandimaal Helme kihelkonnas, mis nüüdisajal jääb Viljandi maakonna Tarvastu valla territooriumile, Kärstna külla.

Ajalugu

Mõis loodi 1678. aastal naabruses paikneva Helme mõisa maadest eraldamisega. 1740. aastast kuni 1919 aset leidnud võõrandamiseni kuulus mõis Anrepite aadliperekonnale ning viimane võõrandamiseelne omanik oli Konrad von Anrep, kes valiti 1917. aasta novembrikuus kohalikuks Helme-Kärstna valla miilitsavanemaks (ülem).^[1]

Mõisaansambel

Mõisa kahekorruseline peahoone on ehitatud mitmes järgus: vanim osa on 18. sajandi lõpu kahekorruseline varaklassitsistlik ehitis, millele lisati 1900. aasta paiku algsega risti paiknev teine tiib, misläbi sai hoone endisest pea poole suuremaks. Ümberehitused andsid kogu hoonele juugendliku väliskuju, mis sai püsida aga ainult mõne aasta, kuna 1907. aastal valla pääsenud tulekahju jättis sellest alles vaid müürid. Mõisahoone taastati arhitekt Otto Wildau projekti järgi küll endises mahus, kuid juugendi asemel hakkas domineerima neoklassitsism, millele lisandusid vaid üksikud neobaroksed ja juugendlikud sugemed. Säilinud on ka mitmed kõrvalhooned, kuid erinevalt peahoonest on neist enamus ümber ehitatud.

Anrepite suguvõsa kabel ja Anrepi lõvi

Mõisasüdamest poolteist kilomeetrit läänes asub 136 meetri kõrgune Kärstna mägi, ümbruskonna üks kõrgemaid paiku, millelt avaneb avar vaade ida suunas kuni Vooremaa küngasteni. Anrepid rajasid mäe tippu oma perekonnakalmistu koos kabeliga, mis on praeguseks varemeis.

1844. aastal püstitati kabeli lähedusse 1807. aastal Preisi-Prantsuse sõjas Mohrungeni lahingus hukkunud kindralleitnant Heinrich Reinhold von Anrepile malmlõvi kujuline mälestusmärk (Anrepi lõvi), mille on modelleerinud saksa skulptor Christian Daniel Rauch. Lõvikuju on on identne mõne Münsteris ja Lübeckis säilinud lõvimonumendiga ning valatud Berliini kuninglikus valukojas. 2006. aastal lõhuti lõvifiguuri üks tagakäppadest, mille 2007. aastal taastas skulptor Paul Uibopuu.

Mõisasüdamest kabelimäele kulgev tee on kujundatud maalilise alleena. Lühem allee suundub mõisast ka lõunasse, endise kihelkonnakeskuse Helme poole.

Kool

Alates 1924. aastast tegutseb mõisahoones kool, praeguse nimega Kärstna Põhikool.

Asukoht

Üks Sakala kõrgustiku kõrgemaid tippe on kaguosas paiknev Kärstna kabelimägi (136 meetrit üle merepinna), mille jalamile on rajatud Kärstna mõis.

Pilte mõisa interjöörist

Lühter
Kahhelahi

Vaata ka

Eesti mõisate loend

Kirjandus

Hagemeister, Heinrich von (1836/1837). Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands T. 1–2. Riga: E. Frantzen. Lk lk. 180-181. {{cite book}}: eiran tundmatut parameetrit |coauthors=, kasuta parameetrit (|author=) (juhend); kontrolli kuupäeva väärtust: |year= (juhend)

Viited

↑ Mõisnik valla miilitsameheks., Teataja, nr.253, 11. november 1917, lk 1

Välislingid

Kärstna mõis

[1] Mõisnik valla miilitsameheks., Teataja, nr.253, 11. november 1917, lk 1

[1]