Paul Uibopuu

See artikkel räägib vaimulikust; skulptori kohta vaata artiklit Paul Uibopuu (skulptor)

---

Paul Uibopuu (7. aprill 1910 Kuigatsi – 2. mai 1984 Halliste) oli eesti vaimulik.

Paul Uibopuu lõpetas Tõrva Ühisgümnaasiumi, kus oli õppinud humanitaarharus. Juunis 1931 esitas ta palve end vastu võtta Tartu Ülikooli usuteaduskonda. Ta eksmatrikuleeriti kolm korda õppemaksu mittetasumise tõttu. 4. juunil 1937 lõpetas ta Tartu Ülikooli usuteaduskonna. 26. detsembril 1938 ordineeriti ta õpetajaks.

Pärast ordineerimist määrati Uibopuu Nõo Püha Laurentsiuse koguduse õpetaja Aleksander Kruusi juurde abiõpetajaks. 1939. aastal sai temast Püha Jakobi koguduse õpetaja, 1941. aastal (pärast juuniküüditamist) veel Kuressaare Laurentiuse koguduse abiõpetaja.

Pärast II maailmasõja Nõukogude Liidu territooriumile jõudmist mobiliseeriti Uibopuu Nõukogude armeesse. 1943. aasta alguses langes ta Velikije Luki all sõjavangi. 1. mail 1943 oli ta tagasi Püha ja Kuressaare koguduse õpetaja. Rinde lähenemisel oli ka Uibopuul kavatsus kodumaalt lahkuda, kuid viimast jutlust pidades ei leidnud ta ettevalmistatud materjale üles. Kui ta jutluseks Piibli avas, juhtus see olema Johannese evangeeliumi 10. peatükk heast karjasest, kes oma lambaid maha ei jäta; ning Uibopuu jäi Eestisse.

Aastatel 1947–1953 oli ta Valga Peetri-Luke koguduse õpetaja. Ta arreteeriti valekaebuse põhjal ning oli üle kahe aasta Murru vanglas.

Aastatel 1955–1961 oli Uibopuu Avinurme ja Tudulinna koguduse õpetaja ning 1961–1979 Halliste Püha Anna koguduse õpetaja, hooldades ühtlasi ka Karksi ja Mõisaküla kogudust; aastatel 1979–1980 oli ta Urvaste Püha Urbanuse koguduse õpetaja.

1980. aastal jäi Uibopuu emerituuri ja elas surmani Hallistes. Ta suri 1984. aastal ning on maetud Halliste surnuaeda.

Välislingid

• Karismaatilise jutlustaja Paul Uibopuu sünniaastapäev