Paul Uibopuu

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib vaimulikust; skulptori kohta vaata artiklit Paul Uibopuu (skulptor)

Paul Uibopuu (7. aprill 1910 Kuigatsi2. mai 1984 Halliste) oli eesti vaimulik.

Paul Uibopuu lõpetas Tõrva Ühisgümnaasiumi humanitaarharu. Juunis 1931 esitas ta palve end vastu võtta Tartu Ülikooli usuteaduskonda. Teda eksmatrikuleeriti kolm korda õppemaksu mittetasumise tõttu. 4. juunil 1937 lõpetas ta Tartu Ülikooli usuteaduskonna. 26. detsembril 1938 ordineeriti ta õpetajaks.

Pärast ordineerimist määrati ta Nõo Püha Laurentsiuse koguduse õpetaja Aleksander Kruusi juurde abiõpetajaks. Aastal 1939 sai temast Püha Jakobi koguduse õpetaja, aastal 1941 (pärast juuniküüditamist) veel Kuressaare Laurentiuse koguduse abiõpetaja. Peale II maailmasõja Nõukogude Liidu territooriumile jõudmist mobiliseeriti ta Nõukogude Armeesse. Aastal 1943 alguses langes ta Velikije Luki all sõjavangi. 1. mail 1943 oli ta tagasi Püha ja Kuressaare koguduse õpetaja. Rinde lähenemisel oli ka Uibopuul kavatsus kodumaalt lahkuda, kuid viimast jutlust pidades ei leidnud ta ettevalmistatud materjale üles. Kui ta jutluseks Piibli avas, juhtus see olema Johannese evangeeliumi 10. peatükk heast karjasest, kes oma lambaid maha ei jäta; ning Uibopuu jäi Eestisse. Aastatel 19471953 oli ta Valga Peetri-Luke koguduse õpetaja. Ta arreteeriti valekaebuse põhjal ning ta arreteeriti ja ta oli üle kahe aasta Vasalemmas traataia taga. Aastatel 19551961 oli ta Avinurme ja Tudulinna koguduse õpetaja. Aastatel 19611979 oli ta Halliste Püha Anna koguduse õpetaja, hooldades samal ajal ka Karksi ja Mõisaküla kogudust; aastatel 19791980 oli ta Urvaste Püha Urbanuse koguduse õpetaja. Aastal 1980 jäi ta emerituuri, emerituuris olles elas ta Hallistes. Ta suri aastal 1984 ning ta on maetud Halliste surnuaeda[1].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Konrad Veem Eesti Vaba Rahvakirik Dokumentatsioon ja leksikon EVR Stockholm 1988

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]