Kolõma jukagiiri keel

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Lõunajukagiiri keel)
Lõunajukagiiri keel
Kõneldakse Vene Kaug-Idas
Kokku kõnelejaid 10
Keelesugulus uurali-jukagiiri?
jukagiiri keeled
lõunajukagiiri keel
Keelekoodid
ISO 639-3 yux
Lõunajukagiiride ala

Lõunajukagiiri ehk kolõmajukagiiri ehk metsajukagiiri keel (jukagiiri odud-azū) on üks kahest elavast jukagiiri keelest, mida 2009. a kõneles veel kuni kümme inimest Venemaa Kaug-Idas Sahha Vabariigis Kolõma jõe allikat ümbritsevates metsades.[1]

Lõunajukagiirid kui etnilise grupi esindajad elavad peamiselt Kolõma jõe ääres asuvas Nelemnoje külas, üksikuid leidub ka teistes külades nagu Zõrjanka ja Seimtšan.[1][2]

Kirjaviis[muuda | muuda lähteteksti]

Kasetohukiri[muuda | muuda lähteteksti]

kasetohukiri: naine, mees ja laps

Jukagiiridel oma kirjakeelt ei olnud, küll aga oli metsajukagiiridel omapärane piltkiri, nn šanŋar šorile 'kasetohukiri', mida teistel siberi põlisrahvastel ei leidu. Piltkirja kasutasid nii jahimehed oma rännutee ja sealsete erinevate sündmuste ülesmärkamiseks kui ka tütarlapsed, kelle jaoks olid kasetohule noaga joonistatud tos-kirjad ainukeseks lubatud viisiks avaldada noormehele oma armastust.

Etnoloog Tugolukovi arvates võib kasetohukirja suhtuda isegi kui hieroglüüfkirja algetesse, millele viitab mõnede korduvate märkide stiliseerimine ja osaliselt ka abstraheerimine.[3]

Foneetika ja fonoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Jukagiiri keeles on kuus täishäälikut ehk vokaali:

/i/ /e/ /ö/ /u/ /o/ /a/

Vokaalid võivad olla kas lühikesed või pikad, pikad vokaalid märgitakse ladina tähestikul põhinevas transkriptsioonis horisontaalse kriipsuga: /ī/ /ē/ /ȫ/ /ū/ /ō/ /ā/ Hääldus sarnaneb väga eesti keele vokaalidega, erandiks on /e/, mis võib jukagiiri keeles tähistada ka avamata vokaali ehk vokaali, mis jääb eesti /e/ ja /ä/ vahele.

Pikad vokaalid /ē/, /ō/, /ȫ/ häälduvad mõnikord nagu langevad diftongid /ie/, /uo/, /uö/.[4]

Nagu ka paljudes soome-ugri keeltes kehtib lõunajukagiiri keeles vokaalharmoonia.

Esinevad järgnevad kaashäälikud ehk konsonandid[4]:

labiaalsed e huulhäälikud dentaalsed e hammashäälikud alveolaarid e hambasombuhäälikud palataliseeritud velaarid e pehmesuulaehäälikud uvulaarid e kurgunibuhäälikud
plosiivid p t d k g
afrikaadid č/c d'
frikatiivid e hõõrdhäälikud š ž [ś] h
nasaalid e ninahäälikud m n ń
lateraalid e külghäälikud l ĺ
tremulant e värihäälik r
poolvokaal j

Palataliseeritud ś ei pärine palataliseerimata s-ist, mida lõunajukagiiri keeles üldse ei esine, vaid tuleneb häälikust č/c. Viimase hääldus võib jällegi palju varieeruda, sõltuvalt rääkija vanusest ja soost. Näiteks vanematel meestel esineb pigem č (nagu inglise ch sõnas 'chance'), naistel ja lastel aga kõlab see nagu c (nagu saksa z sõnas 'Zimmer').[5]

Kui mitmesilbilise sõna tüves on vähemalt üks pikk silp ehk silp, mis lõpeb kas vokaali ja konsonandi või pika vokaaliga, on rõhk sõna viimasel pikal silbil. Kui aga sõnas ei ole ühtegi pikka silpi, langeb rõhk alati viimasele silbile.[4]

Grammatika[muuda | muuda lähteteksti]

Nimisõnad[muuda | muuda lähteteksti]

Deklinatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Tegemist on väga sünteetilise ja aglutineeriva keelega, millel on palju sufikseid. Näiteks sõnas uonejebonzeŋolełŋi '(nad) olid ilmselt lapsega' on vaid uo 'laps' sõnatüveks; -ne, -je, -bon, -leł ja ŋi on aga kõik sufiksid.[5] Käändesüsteem koosneb üheksast käändest: Nominatiivist, predikatiivist, akusatiivist, daativist, komitatiivist, instrumentalist, lokatiivist, ablatiivist ja prolatiivist.[4]

Käändelõpud on järgnevad:

singular e ainsus pluural e mitmus pluural (e-tüvelised)
nominatiiv -pul -pe
predikatiiv -lek ~ -(e)k -p-lek ~ -pul-ek -pe-lek ~ -pe-k
akusatiiv -gele -pul-gele -pe-gele
instrumental -(l)e -p-le -pe-le
daativ -ŋin -pul-ŋin -pe-ŋin
lokatiiv -ge -pul-ge -pe-ge
ablatiiv -ge-t -pul-ge-t -pe-ge-t
prolatiiv -ge-n -pul-ge-n -pe-ge-n
komitatiiv -ńe -pul-ńe -pe-ńe

Järgnevas näitelauses on näha käändelõppude kasutamine mitmuse nominatiivis (köjpe-pul 'mees+PL') ja ainsuse instrumentalis (čūl-e 'liha+INSTR'):

Mit köjpepul čūle nugu-nunnu-ŋā
'meie mehed leidsid (alati) liha'

Grammatiline sugu ning artiklid puuduvad nagu eesti keeleski, ei ole ka konjunktsiooni ja/ning ega seda väljendavat grammatikat.[5]

Omastusliide[muuda | muuda lähteteksti]

Ainsuse ja mitmuse 3. isiku puhul kasutatakse ka possessiivsufiksit ehk omastusliidet -gi (nominatiivis, teistes käänetes -de-).[4]

eśie 'isa'
eśie-gi 'tema/nende isa'
eśie-de-ŋin 'tema/nende isale' (datiiv)
eśie-de-ńe 'tema/nende isaga' (komitatiiv)
eśie-pe-gi 'nende isa(d)'

Muud sufiksid[muuda | muuda lähteteksti]

Üheks sufiksiks on -n (-d), mille abil on võimalik moodustada atribuuti ja mis ka oma funktsiooni poolest meenutab soome -n-lõpulist genitiivi.[4]

mēmē-n+gār
karu-ATTR+nahk
'karu nahk'
goj-n+numö
jumal-ATTR+maja
'kirik'

On olemas ka temporaalne sufiks -me, mille abil moodustatakse adverbe nagu näiteks čied'-me (talv-TMP 'talvel') ja emil-me (öö-TMP 'öösel'). Ka on võimalik moodustada vastandit eesti keele ilmaütlevale, kasutades selleks negatsiooni prefiksit el- ja sufiksit -čuön.[4]

el+end'ōn+čuön
NEG+loom+NEG
'(ilma) loomata'

Omapärane on aga näiteks prospektiivne sufiks -mozū, mis näitab, et mingi asi saab tulevikus olema. Sellega on võimalik väljendada sõnu nagu pruut ja peigmees, mis on lõunajukagiiri keeles vastavalt terike+mozū (naine+PRSP) ja pulut+mozū (mees+PRSP).[4]

Konjugatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Nagu eesti keeleski eristatakse ainsuse ja mitmuse kolme pööret. Üheks erinevuseks on aga see, et lõunajukagiiri keeles on verbi pööramisel ainult kaks aega: minevik-olevik, mille vahe on vaid kontekstist näha, ja tulevik, mille tunnuseks on -t(e)-. Pööramisel tehakse vahet transitiivsetel (sihilistel) ja intransitiivsetel (sihitutel) verbidel.[4]

Transitiivsed verbid[muuda | muuda lähteteksti]

Transitiivseks verbiks on näiteks juö- 'vaatama', mis pöördub järgnevalt:

minevik-olevik tulevik
ainsuse 1. pööre (mina) juö juö-t
ainsuse 2. pööre (sina) juö-me-k juö-te-me-k
ainsuse 3. pööre (tema) juö-m juö-te-m
mitmuse 1. pööre (meie) juö-j juö-te-j
mitmuse 2. pööre (teie) juö-met juö-te-met
mitmuse 3. pööre (nemad) juo-ŋā juö-ŋi-te-m

Intransitiivsed verbid[muuda | muuda lähteteksti]

Intransitiivne verb šohie- 'kaduma, ära eksima' pöördub:

minevik-olevik tulevik
ainsuse 1. pööre (mina) šohie-je šohie-te-je
ainsuse 2. pööre (sina) šohie-je-k šohie-te-je-k
ainsuse 3. pööre (tema) šohie-j šohie-te-j
mitmuse 1. pööre (meie) šohie-je-l'i šohie-te-je-l'i
mitmuse 2. pööre (teie) šohie-je-met šohie-te-je-met
mitmuse 3. pööre (nemad) šohie-ŋi šohie-ŋi-te-j

Lõunajukagiiri keeles ei ole adjektiiv ehk omadussõna eraldi sõnaliigina.[5] Iga intransitiivne verb ainsuse esimeses oleviku-mineviku pöördes võib täita atribuudi funktsiooni, kui ta seisab lauses nimisõna ees:

met ebibe-je 'ma (olen) must'
ebibeje har 'must nahk'

Verb omama[muuda | muuda lähteteksti]

On oletatud, et nagu eesti keeleski ei olnud ka jukagiiri algkeeles olemas verbi omama. Et väljendada omamist, kasutati erinevaid muid konstruktsioone.[5]

Oli võimalik näidata omamist verbi le- 'olema' ja lokatiivikäände abil.

Połundie terikedené leŋi. Titege aduo lei.
'Vanake elas naisega. Neil oli poiss/poeg.'
Tit -ge aduo le -i
nemad käändelõpp (lokatiiv) poiss, poeg olema-tüvi pöördelõpp (ainsuse 3. isik)

Teiseks moodustamisviisiks oli sufiks -ne, mis teeb noomenist verbi.

Jan marhile marhilnei.
'Kolm tütart oli (tal).'
Jan marhil -le marhil -ne- i
kolm tütar käändelõpp (akusatiiv) tütar sufiks pöördelõpp (ainsuse 3. isik)
Omni numałe numanéŋi.
'Inimestel olid majad.'
Omni numa -łe numa -né- ŋi
inimesed maja käändelõpp (akusatiiv) maja sufiks pöördelõpp (ainsuse 3. isik)

Esinevad ka laused, kus -ne sufiksi kasutamisel jäetakse akusatiivobjekt ära:

Jan marhilnei. Omni numanéŋi.
'Kolm tütart oli (tal). Inimestel olid majad.'

Lõunajukagiiri keeles on aga hilisemal ajal tekkinud ka transitiivne verb tüvega lí-, mis võib olla tulnud intransitiivsest olema-verbist tüvega le- ja mida kasutatakse omamise väljendamiseks.

Jan marhile lím.
'Kolm tütart oli tal.'
Jan marhil -le lí- -m
kolm tütar käändelõpp (akusatiiv) omama-tüvi pöördelõpp (ainsuse 3. isik)

Keelenäited[muuda | muuda lähteteksti]

Jukagiiri folkloor[muuda | muuda lähteteksti]

met haha ńīzīt pundogi.
anipe taśile nodope ńe eriś gudeŋi.
nodope pudet anipele joyotīla ajnuĺelŋa, anipe taŋ alyulaŋdet nodopele ajnuĺelŋa.
kingele ningeĺize ejutege tamunge ningej amunńej.
anilget amunza, mumuša, šukede, karaśke tittege ningej amunńeŋi jouyeptege.
nodopeget ningej joyotīk naśeyedajlol poŋzubege, cizelege, ńatlebege, taŋ joyotīpe cumut iŋzīnej amunŋot gudeĺelŋi, anilge erca amunŋot gudeĺel.
ti töda cemeś.[6]
Minu vanaisa rääkis seda (lugu).
Kalad ja linnud said teineteise vaenlasteks.
Ülevalt lasid linnud (vibuga) kalu ja alt lasid kalad linde.
Nendel, kes palju nooltega pihta said, on palju konte.
Kaladest on haugil, kogrel ja mõnel teisel kalal enim konte.
Lindudest palju nooltega pihta said metsis, laanepüü, rabapüü, nendest nooltest said tugevad kondid, kaladel aga said nad pahadeks kontideks.
See on lõpp.

Jukagiiri laul "Jarhadan"[muuda | muuda lähteteksti]

Ühe jukagiiri laulu transkriptsioon koos tõlkega[7]:

pe: a:n-dE-pE-gEt jarqE pod'ol'E-gEt pojn'a:-s'i:-l tude o:Zi:-gElE jarqEdEn emej oj mi:dE c'uru:d'E qon-ta:-s'i:-nu-m.
mägi all-3-PL-ABL jää sädelus-ABL valge-DEL-AN tema.GEN vesi-ACC Jarhadan ema vool mööda vaikselt minema-TR-DEL-IMPF-TR.3SG

'Mägede alt, jää valgsusest meie ema Jarhadan vaikselt kannab oma sädelevat vett.'

i:lugE jo: i:lugE jo:.
INTJ INTJ INTJ INTJ

'Milline lein!'

noNo:n ta:-t kude-l'El-d'o:d-Ek?
milleks seal-ADV.ABL saama-EV-SUBN-PRED

'Miks niimoodi juhtus?'

met jOul'E-tl'E-mE marqil'-gElE jarqEdEn n'u:-lE n'u:-te:-l'El-Na:.
mina armastama-?-PERF.PART.1/2SG tüdruk-ACC Jarhadan nimi-INSTR nimi-TR-EV-TR.3PL

'Tüdruk keda armastan nimetati Jarhadaniks.'

noNo:n ta:-t n'u:-te:-l'El-Na:?
milleks seal-ADV.ABL nimi-TR-EV-TR.3PL

'Miks nimetati teda sedasi?'

i:lugE jo: i:lugE jo:.
INTJ INTJ INTJ INTJ

'Milline lein!'

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 [1] Dejan Matic. Syntax, typology, and information structure – Yukaghir
  2. [2] Ethnologue. Southern Yukaghir.
  3. V. Tugolukov. Kes te olete, Jukagiirid?
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 4,7 4,8 [3] Elena Maslova. A Grammar of Kolyma Yukaghir
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 Johannes Angere, "Jukagirisch-Deutsches Wörterbuch". Gebundene Ausgabe – 1957.
  6. Irina Nikolaeva. Yukagir texts
  7. [4] Irina Nikolaeva. Online Documentation of Kolyma Yukaghir.