Reliaablus
Reliaablus ehk usaldusväärsus on sotsiaalteadustes kasutusel olev kontseptsioon, mille eesmärk on kirjeldada uurimistöö tulemuste paikapidavust ning hinnata seda, mil määral sõltuvad uurimuse tulemused juhuslikest teguritest, mida uurimistöö ei käsitle. Sotsiaalalade uurimistöödes on sajaprotsendiline reliaablus pigem ideaal, kui nõue.
Mõõtmine[muuda | muuda lähteteksti]
Täpset reliaablusmõõtu on raske teadustööle anda, kuid reliaablust püütakse siiski hinnata mitme meetodite abil.
Kordusuuring[muuda | muuda lähteteksti]
Samasugune uuring tehakse teist korda ning mõõdetakse tulemuste paikapidavust. Selle eelduseks on, et uuritav probleem ei sõltu ajast. Sotsiaalteadustes on uurimisobjekt (nt sotsiaal-majanduslik seisund) tihti pidevas muutumises, mis teeb kordusuuringu kasutamise võimatuks.
Paralleeluuring[muuda | muuda lähteteksti]
Viiakse samaaegselt läbi teine uuring. Uuringutulemuste vahelise korrelatsiooni tugevus näitab seda, mil määral uuriti seda, mida uurida sooviti. See, kui tugev peab olema korrelatsioon, sõltub standardtest, mida uurimistöö täita soovib.
Tulemuste poolitamine[muuda | muuda lähteteksti]
Testi tulemused jaotatakse kaheks poolikuks testiks ning leitakse saadud kahe pooliku testi vaheline korrelatsioon. See on muidugi juhul, kui kogu test uurib ühte kindlat omadust. Eriti oluline on selline meetod psühholoogias, kus näiteks isiksuseomaduse uurimiseks kasutatud küsimustiku põhjal testitakse, kas mõlemad pooled annavad ühesuguseid tulemusi. Kui ei, siis järelikult oli mõõtmisinstrumendis viga ning ei mõõdetud täpselt seda psühholoogilist aspekti, mida sooviti. Küsimused jaotatakse psühholoogiliste testide puhul peamiselt paaris- ja paaritute arvude baasil, kuna jaotades keskelt pooleks võib testi täitmise väsimus ning sarnased aspektid põhjustada erinevust kahe testi poole vahel.