Johannes Woldemar Otto Narbutt

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Johannes Woldemar Otto Narbutt (ka Johannes Voldemar Otto Narbut; 3 [15] aprill 1879 Tallinn6 aprill 1936 Odessa) oli Eestis, Saksamaal ja Ukrainas tegutsenud baltisaksa füsikokeemik[1].

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Johannes Woldemar Otto Narbutt oli apteekri poeg.[1]

Narbutt lõpetas 1899 Tallinna Nikolai Gümnaasiumi ning astus Tartu Ülikooli. 1904 kaitses ta TÜ keemia osakonnas kandidaadikraadi, 1916. aastal samas keemiamagistri kraadi väitekirjaga "O теплоемкости и теплоты правления ряда дигалоидозамещенных бензола" ning 1930. aastal Giesseni Ülikoolis keemiadoktori kraadi väitekirjaga "Über den Herscheleffekt" (Z. f. wiss. Photographie, Photophysik und Photochemie. 1930, 28). 1905-07 täiendas ta end Berliinis, Zürichis ja Münchenis.[1][2]

1904–05 oli Narbutt Tartus teadur, aastast 1908 TÜ keemialabori assistent, 1916-17 eradotsent, 1917–18 Varssavi Polütehnilise Instituudi (evakueeriti 1917 Nižni Novgorodi) füüsikalise keemia ja elektrokeemia professor, aastast 1919 TÜ professor, ühtlasi aastani 1924 füüsikalise keemia labori juhataja. Ülikoolis luges ta füüsikalist, kolloid-, elektro- ja orgaanilist keemiat. Kuna TÜ-s puudusid võimalused jätkata uurimistööd keemilise termodünaamika vallas, lahkus ta Tallinna, kus oli 1924–27 Toomkooli füüsika-matemaatikaõpetaja. 1927 siirdus Narbutt Saksamaale, kus töötas Dresdenis Fotograafia Teadusliku Uurimise Instituudis. 1931 läks NSV Liitu, kus töötas surmani Odessa Füüsikainstituudi fotograafia uurimislaboris.[1][2]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

TÜ-s tegeles Narbutt peamiselt termodünaamika probleemidega, jätkates professor Gustav Tammanni alustatud keemilise termodünaamika uurimissuunda. 1905–17 avaldas ta 17 teadusartiklit orgaaniliste ühendite (pm benseeni halogeenderivaatide) füüsikalis-keemilisist parameetreist ning faasisiirdeprotsesside termodünaamilistest karakteristikutest. Mõõtmistulemuste alusel tuletas Narbutt soojusmahtuvuste, aurustumis-, sulamis- ja muundumissoojuste arvutamiseks sobivaid võrrandeid. 1930. aastail avaldas ta artikleid teadusliku fotograafia probleemidest. 1908–09 osales Narbutt Eesti Loodusuurijate Seltsi väljaannete toimetamisel. Kokku avaldas ta üle 30 teadustrükise.[1]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Die Schmelz-, Siedel- und Dampfdruckkurven in den binären Systemen. // Z. physikalische Chemie. 53 (1905)
  • Die spezifischen Wärmen und Schmelwärmen der Dichlor-, Chlorobrom-, Dibrom-, Bromjod- und Dijodbenzole. I-IV. // Z. Elektrochemie. 24 (1918); 25 (1919)
  • Die Schmelzpunkte sowie einige Lichtbrechungs koeffizienten und spezifische Gewichte einer Reihe von Dihalogenbenzolen. // Berichte Dt. Chem. Gs. 52 (1919)
  • Von den Kurven für die freie und die innere Energie bei Schmelz- und Umwandlungesvorgängen. // ACUT, A, 1922, 3/1
  • Der Herscheleffekt auf rot- und ingrarot empfindlichen photographisen Schichten. // Z. Wiss. Photographie, Photophysik und Photochemie 33 (1934)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Deutschbaltisches biographisches Lexikon 1710–1960". Köln, Wien, 1977, lk 541
  • "Poggendorffs biographisch-literarisches Handwörterbuch zur Geschiche der exakten Naturwissen-schaften", 1938, VI/3, 1825-1826
  • "Eesti Entsüklopeedia" kd 14, lk 319
  • Илометс, Т. "Работы по фотографии химиков, работавших в Тартуском университете" // Материалы VIII конф. по истории науки в Прибалтике. Трт, 1970, lk 45
  • "Tartu ülikooli ajalugu: kolmes köites" Tallinn, 1982, III, lk 141
  • Past, V. "Tartu Ülikooli keemiaosakonna õppe- ja teadustöö arengujooni käesoleval sajandil" // TÜ ajaloo küsimusi, XX, lk 37
  • Мартинсон Х. Р. "Становление химической науки и промышленности в Эстонии: химия до 1917 года" Tallinn, 1987, lk 165, 312
  • Eesti Ajalooarhiiv, f 2100, n 2, s 713. V. Past
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 "Eesti teaduse biograafiline leksikon", 3. köide
  2. 2,0 2,1 [1] TÜ õppejõud kuni 1918. Üliõpilased kuni 1918
Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.