Aurustumissoojus

Allikas: Vikipeedia
Aurustumissoojuse ehk -entalpia (J/mool) sõltuvus temperatuurist (K): vesi, metanool, benseen ja atsetoon (näidatud on ka kriitilised temperatuurid)

Aurustumissoojuseks nimetatakse soojushulka, mille peab andma keemistemperatuuril oleva vedeliku massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks.

Aurustumissoojuse mõõtühik on üks džaul kilogrammi kohta (1 J/kg)[1]. Keemias kasutatakse sageli mõõtühikut 1 kJ/kg[1].

Aurustumissoojus sõltub temperatuurist ja väheneb temperatuuri tõustes ning kaob aine kriitilisel temperatuuril. Reeglina määratakse aurustumissoojus aine keemistemperatuuril normaalrõhul (nimetatakse ka keemissoojuseks).

Kondensatsioonisoojus ehk -entalpia on arvuliselt võrdne aurustumissoojuse ehk -entalpiaga, kuid vastupidise märgiga: aurustumissoojus on alati positiivne (aine neelab soojust) ja kondensatsioonisoojus on negatiivne (protsessis eraldub soojust).

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Pärtel, E., 2010. Füüsika mõisted gümnaasiumile (eesti-vene-eesti sõnastik). Tartu Ülikooli Kirjastus.