Jaroslav Hašek

Jaroslav Hašek
Sünniaeg	30. aprill 1883; Praha, Böömimaa kuningriik
Surmaaeg	3. jaanuar 1923; Lipnice nad Sázavou, Tšehhoslovakkia
Rahvus	tšehh

Jaroslav Hašek (30. aprill 1883 Praha, Böömimaa kuningriik, Austria-Ungari – 3. jaanuar 1923 Lipnice nad Sázavou, Tšehhoslovakkia) oli tšehhi humorist ja satiirikirjanik, kes on tuntud kui romaani "Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil" autor.

Elulugu

Jaroslav Hašek sündis 1883. aastal Prahas ning tegeles nooruses kirjandusega, kirjutades ajalehtedele ja ajakirjadele satiirilisi artikleid ja följetone. 1914. aastal, pärast Esimese maailmasõja algust, mobiliseeriti ta Austria-Ungari keisririigi armeesse ning saadeti Vene rindele, kust ta aga 1915. aasta septembris deserteerus ja jooksis Austria keisrivõimu vastaste meeleolude ja Tšehhi iseseisvuse pooldamise tõttu üle Vene vägede poole.

Pärast lühiajalist viibimist Vene sõjavangis astus Hašek Venemaal moodustatud Tšehhoslovakkia leegioni, mille eesmärk oli koos Vene vägedega võideldes vabastada Tšehhoslovakkia ja saavutada selle lahkulöömine Austriast. Lahingutegevuses Keskriikide vägede vastu autasustati teda IV järgu Georgi sõduriristiga.

1917. aastal, pärast Venemaal toimunud Veebruari- ja Oktoobrirevolutsiooni ning Venemaa väljaastumist Esimesest maailmasõjast, kavatses Tšehhoslovakkia eksiilvalitsus toimetada Tšehhoslovakkia leegioni Prantsusmaale, et jätkata võitlust Keskriikide vägede vastu. Hašek aga lahkus leegionist ja suundus Moskvasse, kus astus 1918. aasta märtsis VK(b)P liikmeks. Moskvas tegi Hašek kaastööd VK(b)P Tšehhoslovakkia sektsiooni ajalehele ja suunati seejärel Samarasse moodustama bolševikke toetavat internatsionaalset väeosa.

1918. aasta suvel alustas Tšehhoslovakkia leegion vastuseks Nõukogude Venemaa valitsuse otsusele leegion desarmeerida ja interneerida Siberis nõukogude võimu vastast ülestõusu, mille käigus kukutas nõukogude võimu Siberi raudtee ümbruses. Hašek põgenes leegioni hõivatud piirkonnast, kuna tema bolševistliku tegevuse eest oli leegioni sõjakohus välja andnud tema vahistamiskäsu "punase Tšehhoslovakkia väe organiseerimise eest Samaras ja ... Tšehhoslovakkia rahva reetmise eest".

Hašek põgenes 1918. aasta oktoobris Volga äärde, kus teenis Punaarmee 5. armee tagalaväeosades, oli Tatarstanis Bugulma linna sõjakomandandi abi ja tegi kaastööd mitmele ajakirjandusväljaandele.

1920. aasta lõpus suunas VK(b)P Hašeki läbi Eesti (Narva ja Tallinna) ning Saksamaa tagasi Tšehhoslovakkiasse kommunistlikule agitatsioonitööle. Ta ei leidnud aga ühist keelt kohalike tšehhi kommunistidega, jäi aktiivsest poliitilisest tegevusest kõrvale ja alustas taas kirjanduslikku tegevust. Hašeki juhtumisi Eestis on lähemalt käsitletud raamatu "Huumori kool. Geniaalne idioot" neljandas vahelugemises.^[1] Ta alustas oma kultusromaani "Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil" avaldamist järjejutuna ja brošüüridena, kuid suri enne, kui romaan valmis sai. Tema romaan avaldati ja see saavutas kiiresti maailmakuulsuse. Seda on tõlgitud rohkem kui 60 keelde.

Hašek on kirjutanud ka üle 1500 lühijutu.

Ta suri tuberkuloosi.

Isiklikku

Jaroslav Hašek oli enne esimesse maailmasõtta mobiliseerimist abielus, kuid Venemaal Ufaas abiellus ta 1919. aastal uuesti ja pidi pärast Tšehhimaale naasmist tasuma "10 krooni trahvi abielulahutuse õigeaegse vormistamata jätmise eest".

Teosed eesti keeles

"Vahva sõduri Švejki seiklused ilmasõja kestel". Tšehhi [tegelikult saksa] keelest tõlkinud ja eessõna kirjutanud Bernhard Linde. Loodus, Tartu 1928 (teos ilmus sarjas Looduse universaal-biblioteek 14 andes, kokku 865 lk)
"Švejk Eestis ja teisi humoreske". Tõlkinud Bernhard Linde, Noor-Eesti, Tartu 1929, 180 lk
"Švejk koerakaupmehena ja teised seiklushumoreskid". Tõlkinud ja sissejuhatus: Bernhard Linde. Tallinn 1929, 96 lk
"Huumori kool" (satiire ja humoreske). Tšehhi keelest tõlkinud Leo Metsar; illustreerinud Josef Lada. LR 1958, nr 16, 72 lk
"Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil". Tšehhi keelest tõlkinud ja järelsõna: Lembit Remmelgas, värsid tõlkinud Uno Laht; Josef Lada illustratsioonid. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1960; 2. trükk: Eesti Raamat 1976; 3. trükk: Eesti Raamat 1995; 4. trükk: Eesti Raamat 2003; 5. trükk: Eesti Päevalehe raamat 2006, 6. trükk: Eesti Raamat 2007
"Ristikäik: valimik satiirilisi usuvastaseid novelle ja humoreske". Vene keelest tõlkinud Eugen Roomet; järelsõna: S. Vostokova; illustreerinud Heinrich Valk. Eesti Raamat, Tallinn 1966, 292 lk
"Geniaalne idioot" (katkendeid romaanidest, humoreske, artikleid). Tšehhi keelest tõlkinud ja kommenteerinud Lembit Remmelgas; illustreerinud Josef Lada. LR 1983, nr 20/21, 112 lk
"Huumori kool. Geniaalne idioot" (tšehhi keelest tõlkinud Lembit Remmelgas ja Leo Metsar, järelsõna autor Toomas Kall, illustreerinud Josef Lada). Loomingu Raamatukogu kuldsari, 2020.^[2]

"Švejki" järg

Hašeki sõber Karel Vaněk (1887–1933) kirjutas "Švejkile" järje, mis on ilmunud ka eesti keeles: "Vahva sõduri Švejki seiklused sõjavangina Venes", tšehhi keelest tõlkinud Bernhard Linde, Looduse universaal-biblioteek, nr 57, 58, 66/67, 75/76, 77/78, kirjastus Loodus, Tartu 1929, 5 annet, kokku 511 lk; 2. trükk: "Vahva sõduri Švejki juhtumised Vene sõjavangis", Varrak, Tallinn 1993, 200 lk.

Viited

↑ Jaroslav Hašek. "Huumori kool. Geniaalne idioot", lk 109–110. Loomingu Raamatukogu kuldsari. Tallinn, 2020.
↑ Eesti rahvusbibliograafia^{[alaline kõdulink]}. Vaadatud 15.02.2020.

Kirjandus

Leo Metsar, "Kuidas sündis Švejk?" – Horisont 1998/august, nr 5, lk 43–45
Joachim.Scholl, "Romaanid: 20. sajand: sajandi suurimad romaanid". TEA Kirjastus, Tallinn 2005, lk 38–41 ("Švejk")

Välislingid

Jaroslav Hašeki ulmejutud kogumikust "Ristikäik"
Sylvie Richterová, "Hašek: "Švejki" koomiline ja traagiline autor" (loengust "Hašek, komicky a tragicky autor "Švejka"" 13. juunil 2001 Tallinnas, Kirjanike majas), tõlkinud Leo Metsar – Eesti Päevaleht: Arkaadia, 10. august 2001, lk 14–15
Aivar Kull, "Inimlike totruste entsüklopeedia" ("Švejki" kordustrüki arvustus) – Postimees 13. juuni 2003, lk 22
Andres Laasik, "Sõjaraamat ilma püssiraginata" ("Švejki" kordustrüki arvustus) – Eesti Päevaleht: Arkaadia, 5. mai 2006, lk 14
Aare Ermel, "Josef Švejki juhtumised kino- ja teleekraanil" – samas

[1] Jaroslav Hašek. "Huumori kool. Geniaalne idioot", lk 109–110. Loomingu Raamatukogu kuldsari. Tallinn, 2020.

[2] Eesti rahvusbibliograafia^{[alaline kõdulink]}. Vaadatud 15.02.2020.

[1]

[2]