Mine sisu juurde

Jalakäijate sild

Allikas: Vikipeedia
Millennium Bridge Londonis (valminud 2000)
Liikuva teega messisild Hannoveris (valminud 1998)
Gateshead Millennium Bridge Newcastle upon Tyne'is (valminud 2001)
Bohdan Hmelnõtskõi sild Moskvas (valminud 2001)
Webbi sild Melbourne'is (valminud 2003)
Californias asuva Sundiali vantsilla ainus püloon (valminud 2004)
Infinity Bridge Durhami krahvkonnas (valminud 2009)
Helixi sild Singapuris (valminud 2010)
Charles Kuoneni rippsild Šveitsis (valminud 2017)
Matagarupi sild Perthis (valminud 2018)
Atali jalakäijate sild Ahmedabadis (valminud 2022)

Jalakäijate sild (ka jalgsild) on sild, mis on mõeldud ainult jalakäijatele.[1]

Nendega sillatakse veekogusid, liiklusrajatisi või orge. Jalgsildu saab ehitada mitmesugustest ehitusmaterjalidest (põhiliselt puidust, kivist, raudbetoonist või metallist). Nende seas on nii staatilisi kui ka teisaldatavaid sildu (näiteks lahtikäiva avaga sillad, samuti pöörd- või tõstesillad). Jalgsildade mõõtmed ulatuvad mõnest meetrist mitmesaja meetrini. Väikeste koormuste ja reeglina väikeste sillete tõttu on jalakäijate sildade projekteerimisel sageli suur projekteerimisvabadus.

Jalgsildade projekteerimisel järgitakse tavaliselt samu põhimõtteid, mis teiste sildade puhul. Kuid kuna need on tavaliselt maanteesillast oluliselt kergemad, on need vibratsiooni suhtes tundlikumad ja seetõttu pööratakse projekteerimisel sageli rohkem tähelepanu dünaamikaefektidele.[2] 2000. aastate alguses pälvisid rahvusvahelist tähelepanu sedalaadi probleemid Pariisis Pont de Solférino (valminud 1999) ja Londonis Millennium Bridge'iga (2000).

2022. aastal avati Tšehhimaal Dolní Moravas jalakäijate rippsild Sky Bridge 721, mille pikkus on 721 m.

Nii jalakäijatele kui jalgratturitele mõeldud sildu nimetatakse sageli rohelisteks sildadeks ja need moodustavad säästva transpordisüsteemi olulise osa.

Sillatüübid

[muuda | muuda lähteteksti]

Sillatüübilt võib jalgsild olla

Sillaprojektide autoreid

[muuda | muuda lähteteksti]

Tuntud konstruktsiooniinseneridest on silmapaistvaid jalgsildu projekteerinud (enamasti koostöös teiste konstruktoritega) näiteks:

Tänapäeval kasutusel jalakäijate sillana

[muuda | muuda lähteteksti]

Mõnedel endistel maanteesildadel on autoliiklus suunatud uuematele sildadele ja neist on saanud jalakäijate sillad (näiteks kuulus Raudsild Inglismaal, valminud 1781).

Säilinud ja renoveeritud Vana-Rooma aegseid sildu nagu Roomas asuvad Ponte Milvio (1. saj eKr) ja Ponte Sant'Angelo (134 pKr) kasutatakse tänapäeval jalgsillana.

Terve rida Ameerika 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguskümnenditel rajatud metallist sõrestiksildu on säilitatud ja lubatud tänapäeval kasutada ainult jalgsildadena, näiteks nagu Big Four Bridge Louisville'is (ehitatud 1895), Purple People Bridge Cincinnatis (1896), John Seigenthaleri jalakäijate sild Nashville'is (1909) ja Chain of Rocks Bridge Saint Louisis (1929). Sama lugu on 1889. aastal rajatud Capilano rippsillaga Kanadas, mis renoveeriti 1956. aastal.

Jalakäijate sildu (väljaspool Eestit)

[muuda | muuda lähteteksti]

Enne 21. sajandit

[muuda | muuda lähteteksti]

21. sajand

[muuda | muuda lähteteksti]

Jalakäijate sildu Eestis

[muuda | muuda lähteteksti]
Inglisild Tartus (valminud 1836)
Kuradisild Tartus (valminud 1913)
Olustvere mõisa pargisild (valminud 1910. aastatel)
Kaarsild Tartus (valminud 1959)
Kadrioru pargi Jaapani aia sild Tallinnas (valminud 2010. aastatel)
Pööratava mehhanismiga Admiralisild Tallinnas (valminud 2021)

Vanimad säilinud jalakäijate sillad Eestis on Tartus Toomemäel asuvad Kuradisild ja Inglisild.

Algne Kuradisild valmis 1809. aastal Johann Wilhelm Krause projekti järgi. See oli uusgootika stiilis kolmesildeline puitsild, mille käiguteed toetusid puitpostidele ja teravkaarsetele kanduritele. 1844. aastal asendati see ühesildelise puitsillaga ja 1913. aastal praeguse Arved Eichhorni projekteeritud ühesildelise raudbetoonkaarsillaga.[3]

Algne Inglisild valmis 1816. aastal Krause projekti järgi. See oli klassitsistlikus stiilis mitmesildeline puittalasild, mis kujundati triumfiväravana. Osaliselt kõdunenud silla asemele ehitati 1836. aastal M. H. Jacobi projekti järgi kivipostidega talasild, mis mõneti lihtsustatuna järgis Krause lahendust. Sild remonditi kapitaalselt 1913. aastal.[3]

Viljandi rippsilla valmistas 1879. aastal Riia firma Felser & Co ja see asus algselt Tarvastu ordulinnuse vallikraavil. Alates 1931. aastast asub Viljandi lossimägedes.[4] Püloonid on malmist[4] ja sildetarind metallist (tõenäoliselt sepisrauast). Kuigi tarinduselt on sild primitiivne[4], on sellest saanud üks Viljandi linna sümboleid.

Olustvere mõisa pargis (kujundatud 1903. aasta maastikuarhitekt Georg Kuphaldti plaani järgi) asuvad suuremal tiigil mitu raudsilda (ühte neist vaata kõrvalasuval pildil).[5]

Sõjajärgsel perioodil ehitatud jalakäijate sildadest on tuntumad Tartus valminud ühesildeline (57 m) monoliitbetoonist Kaarsild üle Emajõe (projekti autor Peeter Varep; 1959) ja Tallinnas terasest Ehitajate tee jalakäigusild (Johannes Aare ja Valdek Kulbach; 1986).

Alates 1990. aastate lõpust on Eestis rajatud terve rida tähelepanuväärseid jalakäijate sildu: vantsillad Sauga sild Pärnus (1998) ja Turusild Tartus (2003), kaarsillad terasest Võhandu sild ja liimpuidust Merirahu sadama sild, pöördsillad Vallikraavi sild Pärnus ( 2008) ja Admiralisild Tallinnas (2021), samuti Vaida rippsild (2008).

2010. aastatel rajati Kadrioru pargis aiakujundaja Masao Sonea juhendamisel autentne Jaapani aed, milles on mitu kivist silda. Need on Jaapanis valmistatud ja Eestis taas kokku pandud (üks neist on näha ka kõrvalasuval pildil).[6]

Säilinud ja renoveeritud sajandivanused kivisillad (näiteks Konuvere kivisild, ehitatud 1861) ja Kasari raudbetoonsild (1904) on kasutusel tänapäeval jalgsillana.

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Oxford English Dictionary
  2. ↑ Schlaich, Mike, et al., Guidelines for the Design of Footbridges, International Federation for Structural Concrete, 2005, ISBN 2-88394-072-X
  3. ↑ 3,0 3,1 "Eesti arhitektuur", 2. kd, Valgus, 1996. Lk 59
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 "Eesti arhitektuur", 2. kd, Valgus, 1996. Lk 166
  5. ↑ 14564 Olustvere mõisa park ja alleed. register.muinas.ee
  6. ↑ Jaapani aed. kadriorupark.ee
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Jalakäijate_sild&oldid=6856000"