Purjejaht

Purjejaht, lihtsustatult ka jaht (hollandi sõnast jacht) on merematkamiseks või purjespordiks mõeldud purjekas.

Ajalooliselt on jaht ühe- või kahemastiline purjelaev.

Merematkamiseks või esindusfunktsiooniks kasutatavat suuremat (ja merekõlblikumat) kaatrit või laeva, aga mõnikord ka samatarbelist purjejahti nimetatakse jahtlaevaks.

Üldliigitus

Kere põhjal liigitatakse purjejahid kiiljahtideks, svertpaatideks ja mitmekerelisteks jahtideks, katamaraanid ja trimaraanid. Lisaks on olemas raadio teel kaugjuhitavad laevamudel-jahid.

Ajalugu

Uusaja algul tähendas jaht lihtsalt kerget ja kiiret purjelaeva, nt kutter. Jahte kasutas Hollandi merevägi näiteks mereröövlite tagaajamiseks Hollandi territoriaalvetes. Neid kasutati ka mittesõjalisel otstarbel, näiteks tollitöötajate jaoks ja lootside toimetamiseks reidil ootavatele laevadele. See viimane kasutusala köitis rikaste hollandi kaupmeeste tähelepanu ja nad hakkasid ehitama erajahte, et nad saaksid sõita merele oma kaugetelt maadelt saabuvaid laevu tervitama. Seejärel hakkasid nad jahte ka lõbusõitudeks tarvitama. 17. sajandi alguseks oli tekkinud kaks jahitüüpi, millest üht kasutas merevägi ja teist kasutasid eraisikud, peamiselt meelelahutuseks. Sajandi keskpaigaks oli Hollandis jahte juba üsna palju ning valitsus korraldas aeg-ajalt nende loendusi ja ülevaatusi. Mingit kindlat suurust jahtidel ei olnud. Selle aja väiksemate jahtide pikkus oli 12 m, aga suuremad lähenesid oma mõõtmetelt liinilaevadele. Kõigil neil oli kaks ühist tunnust: kahvelpuri ja väike süvis madalates vetes seilamiseks.

Kui Charles II oli sunnitud eksiilis olema, huvitus ta Hollandis purjetamisest. Ta saabus 1660 Inglismaale hollandi jahi pardal. Pärast kuningaks saamist tellis ta 24 kuninglikku jahti lisaks kahele, mille Holland talle kuningaks saamise puhul kinkis. Inglismaa aristokraatia hulgas levis samuti purjetamise komme ja sealgi hakati jahtide võidusõite ehk regatte korraldama. Seejärel levis purjesport teistessegi maadesse ning jahte hakati kasutama eeskätt spordiks ja meelelahutuseks, mitte enam majanduslikel ja sõjanduslikel eesmärkidel.

Kuni 1950. aastateni valmistati jahte puidust ja terasest. Hiljem võeti kasutusele palju teisigi materjale. Puidust kerega jahte toodetakse tänapäevani, kuid märksa levinum materjal on tänapäeval klaaskiud. Samuti kasutatakse alumiiniumi, terast, süsinikkiudu ja raudbetooni (viimast kindlustusprobleemide tõttu küll harvem). Puidu kasutus on samuti muutunud ega piirdu traditsiooniliste palkide ja laudadega, vaid kasutatakse ka moodsaid tooteid: parketti, vineeri ja epoksüvaike. Puhtalt puidust valmistatakse samuti jahte tänini: mõned teevad seda hobi mõttes, aga puupaatide puristid põhimõtte pärast.

Kiiljaht

Pikemalt artiklis Kiiljaht

Kiiljahi kere on kaetud tekiga. Kiilu alaosasse on lisatud pliist või malmist raskus, mis tagab hea püstivuse ning vähendab triivi.

Avamerejahtidel on tavaliselt abimootor(sisemootor) ja meeskonnakajut.

Eesti üks tuntumaid jahte on ümbermaailmareisi teinud kiiljaht Lennuk.

Jahitüübid

Ühtsusklassid ehk monotüübid

olümpiaklassid
- 470 kahe inimese svertpaat
- 49ER – skiff
- Finn
- Laser
- Laser Radial
- Star – kahe mehe kiiljaht aastast 1911
- Tornado
- Yngling – kolme naise kiiljaht
mitteolümpiaklassid
- Optimist
- Soling
- Star
- Tempest
- 420
- OK-Joll
- Kadett
- Lendav hollandlane
- Draakon
- Skandinaavia Purjespordiliidu klass Folkboot

Rahvusvahelised kiiljahiklassid

Rahvusvaheliste kiiljahiklassid, mille liite tunnistab Rahvusvaheline Purjespordi Föderatsioon:

Tunnustatud klassiliidud

Farr 40
Mumm 30
X-35
X99 – tootmine lõpetatud

Valemiklassid

Polaris – veerandtonnine kiiljaht Eestist

Vaata ka

Välislingid

ISAF Classes