Mine sisu juurde

Jaanika Merilo

Allikas: Vikipeedia
Jaanika Merilo
Jaanika Merilo
Sünninimi Jaanika Mihhalevitš
Sünniaeg 16. november 1979
Tartu
Rahvus eestlane
Alma mater Cumbria ülikool, Rome Business School
Haridus Cumbria University, MBA ja Rome Business School magister (cum laude)
Tegevusala IT, julgeolek, heategevus
Töökoht Sotsiaalministeerium, tervise ja sotsiaali digilahenduste poliitikajuht
Organisatsioonid Sotsiaalministeerium

Jaanika Merilo (ukraina keeles Яніка Бориславівна Мерило, sünninimi Jaanika Mihhalevitš; endine nimi Jaanika Heinsoo; sündinud 16. novembril 1979 Tartus)[1] on Eesti ja Ukraina tehnoloogia- ja ühiskonnategelane, kes on spetsialiseerunud IT-valdkonnale. Eesti ühe aktiivseima Ukrainat toetava organisatsiooni MTÜ Herojam Slava kaasasutaja.[2]

Haridus

[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on lõpetanud 1997. aastal Miina Härma Gümnaasiumi[3] ja 2015. aastal Inglismaal Cumbria ülikooli magistriõppes erialal "Sustainable Management" ning õppinud Ameerika Ühendriikides Cornelli Ülikoolis. 2022. aastal lõpetas ta cum laude magistriprogrammi Rome Business Schoolis suunaga e-tervise juhtimine. 2023. aastast õpib Londoni King's College'i magistriõppes "Maailma turvalisuse" (Global Security) erialal.[viide?]

Töökäik

[muuda | muuda lähteteksti]

2014. aasta septembrist kuni 2016. aasta oktoobrini oli Merilo Ukraina Investorite Liidu (UVCA) tegevjuht.[viide?]

Ta oli 2015. aasta 5. jaanuarist[1] kuni sama aasta aprillini[4] Ukraina majandusarengu ja kaubanduse ministri ühiskondlikel alustel tegev nõunik.[5]

2015. aasta 16. juunist oli ta Lvivi linnapea Andri Sadovõi (Ukraina partei Samopomitš (Самопоміч) asutaja) nõunik.[viide?][6]

2016. aasta maist oli Merilo Ukraina taristuministri Volodõmõr Omeljani nõunik[7] ning alates 2016. aasta augustist Dnipro aselinnapea jätkates Ukraina taristuministri Volodõmõr Omeljani ning Lvivi linnapea Andri Sadovõi nõunikuna.[8]

Alates 19. juulist 2019 on Merilo Ukraina Riikliku Tolliteenistuse juhi Maksõm Nefjodovi nõunik.[9]

2018. aasta novembrist kuni 2023. aasta märtsini oli ta Ukraina ühe suurima IT-ettevõtte ELEKS Eesti ja Skandinaavia regioonijuht.[10]

Alates 2019. aasta oktoobrist on Jaanika Merilo Ukraina infrastruktuuri ja transpordi ministri Vladõslav Krõkli nõunik.[11] ning alates 2019. aasta 16. oktoobrist Ukraina asepeaministri ning digisiirde ministri Mõhhailo Fjodorovi nõunik.[12]

2. jaanuarist 2022 on Merilo globaalse investeerimis- ja turundusplatvormi Funderbeami PR ja kommunikatsioonijuht[13] jätkates minister Fedorovi nõunikuna.

2023. aasta märtsist on Jaanika Eesti Sotsiaalministeeriumi nõunik innovatsiooni ja rahvusvahelise koostöö suunal ning alates 2024. aasta jaanuarist eTervise strateegiajuht, jätkates Ukraina digiministri nõunikuna.[14]

2024. aasta oktoobris alustas Jaanika Merilo Eesti Sotsiaalministeeriumi digilahenduste poliitikajuhi ametikohal.[15]

Ühiskondlik tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

Merilo on heategevusprojektide Angels asutaja. BookAngel raames kingitakse lasteraamatuid raamatukogudele, lasteaedadele ja lastekodudele.[16][17] SoundAngel toetab noori muusikuid stipendiumitega õpinguteks ning kingib noorte muusikakoolidele muusikainstrumente.[18] EcoAngel raames korraldatakse koos kooliõpilastega laupäevakuid ümbritseva keskkonna koristuseks.[19]

2022. aastal kaasasutas Merilo MTÜ Herojam Slava, mis toetab Ukrainat, k.a. Eesti rahva poolt luuredrooni annetamist Ukraina erioperatsioonivägedele.[20] ning Ukraina laste otsinguil, kes on küüditatud Venemaale.[21]

Tunnustus

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 2015. aastal valiti ta New Europe 100 kõige uuendusmeelsemate Kesk- ja Ida-Euroopa liidrite nimekirja[22]
  • 2015, 2016, 2017 ja 2018 nomineeritud TOP 100 "Kõige mõjuvõimsamat naist Ukrainas" ajakirja Focus poolt (2015 — 66, 2016 — 54, 2017 — 59 and 2018 — 57) [23][24][25]

Isiklikku

[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on abielus ja poja ema. Tema isa Borislav Mihhalevitš on rahvuselt ukrainlane, sündinud Kamjanets-Podilskõis,[26] ema Heinike Heinsoo on Tartu Ülikoolis läänemeresoome keelte dotsent.

Ta valdab emakeelena eesti, ukraina ja vene keelt, inglise ja soome keelt ning prantsuse keelt.[viide?]

Teosed

[muuda | muuda lähteteksti]

Avaldanud 2007. aastal luulekogu "Rütmist väljas"[27] ning Ukraina kirjastuses Folio elulooraamatu "Я от Яники" (2020).[28] 2021. aasta detsembris ilmus Petrone Printi "Minu"-sarjas Jaanika Merilo "Minu Ukraina".[29]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 Эстонка Яаника Мерило стала советником министра экономики Украины Айварaса Абромавичюса. Postimees. 5. jaanuar 2015 (vene keeles).
  2. ↑ [1]
  3. ↑ "1997 12A". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. märts 2010. Vaadatud 5. juunil 2015.
  4. ↑ Від Абромавичуса пішла ще одна західна радниця Мерило. Ukrajinska Pravda, 18. mai 2015.
  5. ↑ Эстонка Яника Мерило рассказала, почему решила уйти от министра Яценюка. UNIAN, 19. mai 2015 (vene keeles).
  6. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. september 2016. Vaadatud 1. oktoobril 2016.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  7. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. oktoober 2016. Vaadatud 1. oktoobril 2016.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  8. ↑ TCN. "ЯНИКА МЕРИЛО СТАЛА ЗАМЕСТИТЕЛЕМ МЭРА ДНЕПРА ФИЛАТОВА".
  9. ↑ Яніка Мерило приєдналася до команди Держмитної служби - Інтерфакс-Україна, 19.07.2019 (vaadatud: 10.06.2020)
  10. ↑ [2]
  11. ↑ [3]
  12. ↑ Бывшая советница мэра Днепра теперь советует цифровому вице-премьеру
  13. ↑ [4]
  14. ↑ "Ukraina digiministri nõunik Jaanika Merilo asus sotsiaalministeeriumis tööle". Delfi. Vaadatud 17. märtsil 2023.
  15. ↑ "Sotsiaalministeeriumis alustavad uued tervishoiuvaldkonna juhid | Sotsiaalministeerium". www.sm.ee. Vaadatud 3. oktoobril 2024.
  16. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. märts 2019. Vaadatud 9. mail 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  17. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. märts 2019. Vaadatud 9. mail 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  18. ↑ [5][alaline kõdulink]
  19. ↑ [6]
  20. ↑ [7]
  21. ↑ [8]
  22. ↑ "Kesk- ja Ida-Euroopa 100 kõige uuendusmeelsema liidri sekka valiti ka kaheksa Eesti nominenti" Õhtuleht, 30. november 2015
  23. ↑ "самых влиятельных женщин Украины. Полный список". ФОКУС (vene). 9. november 2015. Vaadatud 21. aprillil 2024.
  24. ↑ "Яника Мерило". ФОКУС (vene). 30. september 2017. Vaadatud 21. aprillil 2024.
  25. ↑ "Королевы успеха. 100 самых влиятельных женщин Украины". ФОКУС (vene). 2. november 2017. Vaadatud 21. aprillil 2024.
  26. ↑ Нова радниця міністра економіки любить пристрасні фото, підбори та Україну. ТаблоID, 7. jaanuar 2015.
  27. ↑ [9]
  28. ↑ [10]
  29. ↑ [11]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Jaanika_Merilo&oldid=6792770"