Heinike Heinsoo
Heinike Heinsoo (sündinud 5. mail 1956 Tartus[1]) on eesti keeleteadlane, Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte emeriitdotsent.
Ta lõpetas 1973. aastal Tartu 5. Keskkooli[2] ja 1978. aastal Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia erialal. 1987. aastal kaitses väitekirja "Vadja keele subjekti ja predikaadi suhted".
Töökohad[muuda | muuda lähteteksti]
Heinike Heinsoo on olnud aastatel 1979–2019 Tartu Ülikooli õppejõud: 1990. aastast soome-ugri keelte kateedri (hiljem õppetooli) dotsent, 2020. aasta veebruarist emeriitdotsent. Alates 2019. aasta sügisest on ta Lvivi Ivan Franko nimelise Rahvusliku Ülikooli eesti keele ja kultuuri lektor.[1][3] Töötanud õppejõuna Soomes, Saksamaal, Rootsis, osalenud paljudel rahvusvahelistel teadusüritustel. Juhendanud bakalaureuse- ja magistritöid ja kahte doktoritööd.
Mitme projekti raames korraldanud aastail 2010–2019 vadja keele kursuseid vadjalastele ja nende järglastele.
Alates 2019. aasta sügisest Lvivi ülikooli eesti keele ja kultuuri lektor, kirjutanud õppevahendeid ukrainlastele ja tutvustanud eri väljaannetes Eestit ja Ukrainat.
Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]
- "Suomea oppimaan" (1991, 1997)[1]
- Viron ja suomen yleispuhekielen nykyinen tilanne. (1996)
- "Mā ja pūd lēväd, meid eb lē: the subject and the predicate in Votic"(2010)[1]
- Vadja kirjakeele loojaid, kirjutanud esimese vadjakeelse lugemiku "Vad´d´a sõnakopittõja" (2015), esimese ilukirjandusliku teose "Suuri päive" (2018) ja mitmeid vadja keele õppevahendeid.
- Kogumikus "Soome ja soomlased: fennid Tacitusest tänapäevani" (2005) peatükid "Religioon", "Haridus ja teadus", "Soome keel", "Saun, sisu ja Sibelius".
- Heiinike Heinsoo, Maksõm Kasainczuk "Розмовляємо естонською. Räägime eesti keelt” Мініграматика з тематичним словником. Minigrammatika temaatilise sõnastikuga 2021
- Естонська мова з пів слова. Eesti keel ja eesti meel. 2022
- “33 küsimust ja vastust Ukraina kohta. 2022
- 75 teadusartiklit vadja keelest ja kultuurist, soome keelest ja kultuurist. eesti ja soome keele kontrastiivgrammatikast, läänemeresoome keeltest
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 2014 Inkeriläisten Sivistyssäätiön ansiomerkki – teenetemärk ingerimaalaste heaks tehtud töö eest.
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema isa oli Eesti Põllumajanduse Akadeemia taimekasvatuse dotsent (uuris suhkrupeedi kasvatamist) Jüri Heinsoo (1920–1990). Vend on keemiakandidaat ja finantskonsultant Enn Heisoo (s 1950). Tema tütar on Jaanika Merilo.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 "Heinike Heinsoo". Eesti Entsüklopeedia. 2000. Vaadatud 15.10.2019.
- ↑ https://tammegymnaasium.ee/vilistlased/lennud/
- ↑ Heinsoo, Heinike. Lvivis eesti keelt õpetamas. Eesti keel mujal maailmas. Oma Keel, 2/2020.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Heinike Heinsoo Eesti Teadusinfosüsteemis