Jüri Saarma

Allikas: Vikipeedia

Jüri Saarma (aastani 1936 Georg Seeman ja Georg Siiman; 24. oktoober 1921, Viljandi7. veebruar 2001, Tartu) oli Eesti psühhiaater, Tartu Riikliku Ülikooli psühhiaatria kateedri juhataja.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Jüri Saarma oli raudteelase poeg ja Valve Erika Saarma abikaasa, Mart Saarma isa ning Märt Saarma onu.[1]

Saarma lõpetas 1938 Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi ja 1945 Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna. 1948 kaitses ta samas meditsiinikandidaadi kraadi väitekirjaga "Haigusteadvuse kulgemine skisofreenikuil aktiivse ravi jooksul" ning 1964 meditsiinidoktori kraadi Moskva 2. Meditsiiniinstituudis väitekirjaga "О действии инсулинового лечения на анимальную и вегетативную нервную систему больных шизофренией". Ta täiendas end Venemaal, Soomes, Kanadas ja Šveitsis.[1]

1943–45 oli Saarma TÜ vaimu- ja närvihaiguste kliiniku praktikant, 1945 Jämejala Psühhoneuroloogiahaigla peaarst, 1945–49 TÜ psühhiaatria ja kohtuarstiteaduse kateedri assistent, 1949–55 vanemõpetaja, 1955–65 dotsent, 1965–75 psühhiaatria kateedri professor, 1975–94 (aastast 1992 psühhiaatriakliinik) juhataja; 1963–66 ka TÜ arstiteaduskonna dekaan ja 1968–78 ENSV peapsühhiaater, aastast 1994 TÜ emeriitprofessor. 1973 oli ta Montreali McGilli Ülikooli külalisprofessor. Saarma pidas loenguid Toronto, Helsingi, Turu ja Oulu ülikoolis. 1953 rajas ta TÜ kõrgema närvitegevuse labori (aastast 1966 meditsiini kesklabor ja ÜMPI psühhofarmakoloogia labor) ning 1987 Tartusse ajakohase psühhiaatrikliiniku. Saarma oli eestikeelse psühhiaatriaalase õppekirjanduse rajaja.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Jüri Saarma peamised uurimisvaldkonnad olid skisofreenia ja depressioon, nende diferentseeritud ravi, psühhohügieeni ja psühhiaatria ajalugu (eriti Eestis). Ta täpsustanud psühhiaatrilist sümptomatoloogiat, täiendas kliinilise ja neurofüsioloogilise uurimise meetodeid, koostas algupärase testide patarei ja viis kliinilise hindamise skaalat.[1]

Saarma oli üks "Bolšaja meditsinskaja entsiklopedija" (Moskva, 1974–1986) toimetajaid. Ta oli Rahvusvahelise Kõrgema Närvitalitluse Ühingu asepresident (1974–77) ja president (1977–83), Ülemaailmse Psühhiaatrite Assotsiatsiooni närvitegevuse sektsiooni president, Rahvusvahelise Sotsiaalpsühhiaatria Ühingu nõunik, Üleliidulise Neuroloogide ja Psühhiaatrite Seltsi presiidiumi liige, NSVL Meditsiiniakadeemia psühhiaatrianõunik, viie välismaise teadusseltsi au- ja kaheksa rahvusvahelise ühingu korrespondentliige. Ta avaldas üle 330 teadustrükise, üle 20 õppevahendi ja üle 130 aimetrükise[1], sealhulgas õpik-käsiraamatuid psühhiaatria eri valdkondade kohta.

Koostöö NSV Liidu repressiivorganitega[muuda | muuda lähteteksti]

Kuna Jüri Saarma oli psühhiaatriaekspert mitmes poliitilises kriminaal- ja kohtuasjas, on mitmes publikatsioonis talle süüks pandud koostööd võimudega vastupanuvõitlejate ja dissidentide represseerimisel.[2]

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kohtupsühhiaatria. Tallinn, 1970
  • E. Kreapelini psühhofarmakoloogilistest uurimistest Tartus (kaasautor V. Vahing). // Nõukogude Eesti Tervishoid (1976) 5
  • Psühhopatoloogia. Tallinn, 1977; 2. trükk 2000
  • Kliiniline psühhiaatria. Tallinn, 1980
  • Kliiniline psühhofarmakoloogia (kaasautor). Tallinn, 1981
  • Развитие психиатрии в Тартуском университете (kaasautor E. Karu). Tallinn, 1981
  • Psühhiaatria minevik ja tänapäev. Tallinn, 1982
  • Meditsiinipsühholoogia. Tallinn, 1985
  • Психофармакотерапия психически больных. // Руководство по психиатрии. M, 1988
  • Narkoloogia. Tallinn, 1989
  • A new scale for self-assesment of depressive symptoms. // Tartu Ülikooli Toimetised 891 (1990)
  • Depressioon. Tallinn, 1995

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. I–III. Trt, 1994. kd I, 207, lk 220; kd III, lk 368
  • Album professorum Universitatis Tartuensis anno MCMXCVIII. Trt, 1998, lk 164
  • Tartu Riikliku Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1944–1980. Trt, 1987, lk 124–125; kd II, lk 157
  • Eesti entsüklopeedia kd 14, lk 450
  • Tartu ülikooli ajalugu: kolmes köites. Tallinn, 1982, kd III, lk 19, 233, 253, 256–258, 268
  • Laos, V. Juubilar on NSVL Arstiteaduse Akadeemia korrespondentliige Jüri Saarma. // Nõukogude Eesti Tervishoid (1981) 5, lk 376–377
  • БМЭ. M, 1984, kd 22, lk 1291
  • Professor Jüri Saarma bibliograafia (koost M. Suurväli, V. Vahing). Tartu, 1991
  • Merila-Lattik, H. Eesti arstid 1947–1997. Tallinn, 1997, lk 982–983
  • Jüri Saarma. Nekroloog. // Eesti Arst (2001) 2, lk 117
  • Tartu Ülikooli Kliinikum 200. Trt, 2004, lk 200, 200, 259, 262–264, 266–267, 270–272
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]


Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.