Järellisand

Järellisand on lisand, mis asub nimisõnafraasis nimisõna järel ja täpsustab või seletab seda: Kohtusin Heleniga, oma kursusekaaslasega.

Järellisand on lause element, mis on abivahend põhja (täpsustatava/seletatava nimisõna) paremaks mõistmiseks, kuid selle võib lausest ka vabalt välja jätta, ilma et lause muutuks arusaamatuks, vrd Kohtusin Heleniga.

Eesti keel

Järellisand võib lauses olla

• nimisõna,
• nimisõnafraas,
• nimisõna moodi toimiv muu sõnaliigi sõna või fraas.

Järellisandeid on kahte tüüpi: täpsustuslisand ja piiritluslisand. Järellisand on enamasti täpsustuslisand.

Täpsustuslisand

Täpsustuslisand annab nimisõnafraasi peasõna kohta lisainfot, mis lihtsustab kõneleja arvates kuulajal selle äratundmist: Andres on priimus, meie klassi parim.

Täpsustuslisandeid on kahte tüüpi:

• identifitseeriv lisand samastub nimisõnaga ja võib mõistemahult olla:
  • nimisõnast kitsam: minu trennikaaslane, Birgit; Eesti aasta auto, Mercedes-Benz;
  • nimisõnast laiem: M. Erelt, Eesti tuntuim grammatik; homme, neljapäeval;
  • nimisõnaga võrdne: tabula rasa, puhas tahvel; lõvi, loomariigi kuningas;
• klassifitseeriv lisand iseloomustab nimisõna mingist aspektist ja see võib olla lauses:
  • sidendita: ema, ülestöötanud ärinaine; nemad, mõlemad ülistatavad; laps, ka mitte enam süüdimatu;
  • osastavas käändes: Kerli, meie uhkemaid neide, ei tulnud; Koeri, lemmikuid, ruumi ei lubatud;
  • sidesõnaga nagu või kui: Mina kui noor elujõuline inimene, pean pingutama; Meie nagu spetsialistid oskame olukorda hinnata
  • olevas käändes: Artur kogenud metsamehena teadis, mida teha; Mina lapsena ei jonninud. Olevas käändes lisandi ümberpaigutamisel muutub see lauses seisundimääruseks, vrd A. Kivirähk ajakirjanikuna (lisand) on pakkunud paljudele meelelahutust ja A. Kivirähk on pakkunud ajakirjanikuna (seisundimäärus) paljudele meelelahutust.

Piiritluslisand

Piiritluslisand piiritleb nimisõnafraasi peasõna. Nimisõna ja piiritluslisand moodustavad sisulise terviku ja seetõttu neid üksteisest vahemärkidega ei eraldata. Piiritlevad järellisandid on

• jutumärkidega nimed: Õpetajat Piret Kannet autasustati ordeniga "Akadeemilised Palmioksad"; Lugesime luuletust "Aasa pääl"; Eduard Tubina balletti "Kratt" tuntakse Eesti esimese rahvusliku balletina;
• tsitaadid: Miks annavad õpilased õpetajale stampvastuse "Ma ei tea", selle asemel, et küsida; Vaenlaste võidukas hüüe "hurraa" ehmatas neid;
• väljendid, mis märgivad marsruuti, aadressi või peasõnaga tähistatu osi: Saatsime sõbra bussile marsruudil Tallinn-Tartu-Võru; Kiri viidi aadressile Tallinn, Raua 9-6; Tantsupaar Kristiine Esko-Veskimäe – Eduard Korotin tegid comebacki.

Järellisandi ühildumine

Järellisand ja nimisõnafraasi peasõna ühilduvad

• käändes ja arvus enamikul juhtudel: Mind kui tudengit üllatas see seik väga; Noorukitest, ülikooli tudengitest, paljud ei käi tööl
• arvus, kui järellisand on olevas käändes: Jaanus ja Jaanika tolerantsete isikutena said omavahel hästi läbi.

Järellisand ja nimisõnafraasi peasõna on erinevas käändes ja arvus

• kui järellisand on osastavas käändes ning laiendab nimisõnafraasi peasõna: Martin, meie kiiremaid jooksjaid.
• kui nimisõnafraas on lauses sihitis: Sa unustasid kõik: apelsini, sidruni ja mango.
• kui nimisõnafraasi peasõna on lauses osastavas käändes ja järellisand on nimetavas käändes: Hõimkonda liitus uusi inimesi: Marten ja tema naine.
• kui nimisõnafraas on lauses määrus: mais, kõige ilusamal kuul.
• kui lisandiga moodustaja üks liige on mitmuses või loetelu. Sellisel juhul on teine liige
  • ainsuses, kui liikmeks on kogunimi, abstraktnimisõna või hulgafraas: lugeja, sinu ja minu arvamus
  • ainsuses või mitmuses, kui see näitab liiki: Nendel meestel, firmajuhil ja tema paremal käel, on alati kiire.
• kui nimisõnafraasi peasõna on perekonnanimi, mille ees paikneb mitu eesnimelisandit, siis nimisõnafraasi peasõna on ainsuses: Kalle ja Malle Mets
• kui nimisõnafraas sisaldab muud laadi loetelu, siis on fraasi peasõna ainsuses või mitmuses: härra ja proua Mets/Metsad.

Järellisand ja nimisõnafraasi peasõna ei ühildu

• kui järellisand on jutumärkidega nimi, sümbol, number või märgib marsruuti, aadressi või peasõnaga tähistatu osi: Kohtun sõbraga kinos "Sõprus"; Tsitaati "tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus" ei saa pidada alati tõeseks; Liiklus oli suunatud marsruudile Pärnu mnt-Estonia pst-Gonsiori tn; Ta kandis särki numbriga 13; Viik fikseeriti ka korvpallimängul Kalev Cramo-Tartu Rock.

Järellisandi kirjavahemärgid

Järellisand eraldatakse nimisõnast lauses

• komadega: Juta, meie pere tuttav, jooksis poodi piima ostma; Naine rääkis oma abikaasale, suurele ja hulljulgele mehele, salajasest peidupaigast
• mõttekriipsuga, kui lisand tõstetakse eriti esile: Nii ei valeta isegi Toomas – meie suurim luiskaja;
• kooloniga, kui tegu on selgitava või loetelulisandiga: Põuale järgnes uus katastroof: veeuputus; Ostetud sai kõik vajalik: piim, munad, leib ja sai;
• sulgudega, kui lisand väljendab teisejärgulist: Keskealine (poissmees) soovib uut autot osta;

Järellisandit ei eraldata lauses nimisõnast, kui järellisand on

• olevas käändes või sisaldab sidesõna kui, nagu: Erki Nool poliitikuna on püüdnud end maksma panna; Tarbijakaitse kui institutsioon on üks usaldusväärsemaid; Tädi nagu vana toriseja kurjustas jälle oma mehega.
• jutumärkides nimi, sümbol, number, tsitaat või järellisand märgib marsruuti, aadressi, nimisõnaga märgitu osi: Kohtusime lühidalt hotellis "Tallink"; Leia kolmnurga KLM pindala; Kuulsin kaugusest hüüatust "Appi"; Tantsupaar Esko – Korotin tegid comebacki;
• deminutiiv: Kutsikas vaeseke viiakse nüüd varjupaika;
• omastavas käändes – sellisel juhul eraldatakse järellisand komaga ainult fraasi peasõnast: Treeneri, eeskuju soovitustega annab end palju edasi arendada.
• isikuline asesõna.

Erandina eraldatakse järellisand lauses, kui põhjaks on isikuline asesõna

• ja seda võib pidada ka omastavaliseks täiendiks: Tüdruk on väga tema, tädi sarnane
• nemad, mille käänded langevad kokku näitava asesõnaga need: Neile, kolmele, oli kõik selge
• ja see on rõhutatud: Pealegi paistis talle, nohikule, et asi on tõsine.

Kirjandus

• Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, § 578, 579, 581, 582

Välislingid

• http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=5&p1=3
• http://keeleabi.eki.ee/artiklid3/komaja.html