Täpsustuslisand

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Täpsustuslisand on lisand, mis:

  • edastab nimisõna referendi kohta lisainfot
  • võib kergendada kuulajal referendi äratundmist
  • võib lauses paikneda nii nimisõna ees kui ka järel. Nimisõna ees paiknev lisand on eeslisand, selle järel paiknev on järellisand
  • on lauses nimisõnast tavaliselt komaga eraldatud.

Eesti keel[muuda | muuda lähteteksti]

Täpsustuslisandit on kahte liiki:

Identifitseeriv lisand[muuda | muuda lähteteksti]

Identifitseeriva lisandi tähendus on nimisõna tähendusest mõistemahult

  • kitsam, harilikult on see nimi: Minu esimene pinginaaber, Siiri, on väga andekas muusik. Nägin linnas Marikat, ema parimat sõbrannat.
  • laiem: Siiri, minu esimene pinginaaber, kolib Hispaaniasse. Marika, ema parim sõbranna, tuleb meile õhtul külla.
  • samane nimisõna tähendusega ja põhineb nimisõna ümbersõnastusel: Lõvi, loomade kuningas, ei karda kedagi.

Klassifitseeriv lisand[muuda | muuda lähteteksti]

Klassifitseeriv lisand võib esineda

  • sidendita, vormilt markeerimata lisandina: Egle, esimese kursuse tudeng, kandideeris üliõpilasnõukogusse. Vanaema, Saaremaalt pärit naine, elab oma suures talus üksinda.
  • olevas käändes: Gerd Kanter elukutselise sportlasena peab hoolega silmas tervislikku toitumist. Vanaisa Võrust pärit mehena räägib kohalikku murrakut.
  • osastavas käändes: Mati, üks tublimaid gümnaasiumilõpetajaid, sai sisse mainekasse Soome ülikooli. Mati ja Kati, meie säravamaid klassikaaslasi, korraldasid meeldejääva jõulupeo.
  • koos nagu- või kui-sidesõnaga: Toomas kui andekas vehkleja harjutab hoolega veel paremate tulemuste nimel. Kass kui väike kiskja on kaslaste hulgas ainus koduloom.

Piiritluslisand[muuda | muuda lähteteksti]

Erinevalt täpsustuslisandist piiritleb piiritluslisand nimisõna ning on selle referendi äratundmiseks tingimata vajalik. Piiritluslisand võib lauses esineda nii nimisõna ees kui ka järel. Piiritluslisand kuulub nimisõnaga sisult ja vormilt kokku ning seepärast pole seda vaja lauses kirjavahemärkidega eraldada:

Külastasime Kalevi kommivabrikut.

Juss pildistas õde Olympose kaameraga.

Minu vanaisa on välja teeninud Valgeristi ordeni.

Mari vanem vend õpib ülikoolilinnas Tartus.

Lisandi teisenemine seisundimääruseks[muuda | muuda lähteteksti]

Lisandist saab seisundimäärus:

  • kui lisand paigutub olevas käändes nimisõna ette
  • kui lisand lahutatakse nimisõnast.

Ümberpaigutus ei säilita seost nimisõnaga, vaid loob seose verbiga:

Peeter Pedaja lavastajana (lisand) on ära teinud suure töö

võrdle

Lavastajana (seisundimäärus) on Peeter Pedaja ära teinud suure töö.

Kasutatud kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]