Mine sisu juurde

Itaalia sõda (1521–1526)

Allikas: Vikipeedia
Itaalia sõda (1521–1526)
Osa Itaalia sõdadest (1494–1559)
"Pavia lahing", tundmatu flaami kunstniku maal, XVI saj
Toimumisaeg 15211526
Toimumiskoht Itaalia, Prantsusmaa ja Hispaania
Tulemus Hispaania ja keiserlike vägede võit
Osalised
Prantsusmaa
Veneetsia vabariik
Karl V impeerium:

Inglismaa

Paavstiriik
Väejuhid või liidrid
François I (sõjavang)
Odet de Foix
Guillaume Gouffier 
Pierre Terrail 
Karl V
Charles de Lannoy
Fernando d'Avalos
Charles III
Prospero Colonna

Itaalia sõda (1521–1526, ka neljaaastane sõda,[1] François I ja Karl V esimene sõda) oli osa 16. sajandi Itaalia sõdadest. Sõjas olid Prantsuse François I ja Veneetsia vabariik vastamisi Püha Rooma keisri Karl V, Inglise Henry VIII ja Paavstiriigiga. Konflikt tõusis vaenust, mida tekitas Karli valimine keisriks 15191520 aastal ja paavst Leo X vajadusest ühendada jõud Karliga Martin Lutheri vastu.

Kogu Lääne-Euroopat haaranud sõda puhkes 1521. aasta lõpul, kui prantslased tungisid Navarrasse ja Madalmaadesse. Keiserlikud väed toibusid rünnakust ja ründasid Põhja Prantsusmaad, kus need omakorda peatati. Paavst, keiser ja Henry VIII allkirjastasid seejärel ametliku alliansi Prantsusmaa vastu ja sõjategevus haaras ka Apenniini poolsaare. Bicocca lahingus alistasid keisri ja paavsti väed prantslasi ja tõrjusid nad välja Lombardiast. Lahingu järel suundus võitlus taas Prantsuse pinnale, samal ajal kui Veneetsia sõlmis separaatrahu.

  1. Vaenutegevus kestis neli aastat, kuni Pavia lahinguni 1525. aastal.