Helsingi JK

Allikas: Vikipeedia
HJK
Täisnimi Helsingin Jalkapalloklubi
Hüüdnimi Klubi
Asutatud 19. juuni 1907
Väljak Sonera staadion
(mahutavus 10 770)
President Olli-Pekka Lyytikäinen
Peatreener Mika Lehkosuo
Liiga Veikkausliiga
2016 Veikkausliiga, 2.
Internet Klubi koduleht
Kodus
Võõrsil

Helsingi JK (Helsingin Jalkapalloklubi ehk HJK) on Soome jalgpalliklubi, mis tegutseb Helsingis. Klubi mängib 2017. aastal Veikkausliigas. Koduväljak on olnud 10 770-istmega Sonera staadion, kus nad on mänginud alates 2000. aastast.[1]

Üldiselt Soome suurimaks klubi peetab HJK on 27 meistritiitliga olnud kõige edukam Soome klubi. Klubi on võitnud ka kaksteist korda Suomen Cupi ja viiel korral Liigacupi. Paljud Soome kõige edukamad mängijad on enne välismaale siirdumist mänginud HJK-s.

HJK on ainus Soome klubi, mis on osalenud UEFA Meistrite Liiga alagrupiturniiril. 1998. aastal alistasid nad väljalangemismängude ringis FC Metzi ning pääsesid järgneva hooaja põhivõistlusele. HJK on osalenud ka UEFA Euroopa Liigas 2014, pärast Viini Rapid alistamist väljalangemismängude ringis. Klubi suurim tulemus Euroopa võistlustel pärineb 2011/12 hooajal, kui nad alistasid Walesi meisterklubi Bangor City kokkuvõttes 13:0 (10:0 kodus).


Flag of Estonia.svg Eesti ja eestlased[muuda | muuda lähteteksti]

Mängud Eesti klubide vastu[muuda | muuda lähteteksti]

Hooaeg Võistlus Voor Vastane Kodus Võõrsil Kokku
1993/94 UEFA Meistrite Liiga Eelring Flag of Estonia.svg Tallinna FC Norma 1 : 1 1 : 0 2 : 1
2013/14 UEFA Meistrite Liiga Teine kvalifikatsiooniring Flag of Estonia.svg Nõmme JK Kalju 1 : 2 0 : 0 1 : 2

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Klubi loodi 1907. aastal kui "Helsingin Jalkapalloklubi – Helsingfors Fotbollsklubb" Fredrik Wathéni poolt. Asutamise kohtumine toimus maikuus Kaisaniemi Pargi keeglisaalis. Esimene mäng peeti Ekenäsis Ekenäs IF-iga, HJK võitis kohtumise 4:2. HJK kogus populaarsust peamiselt soome keelt rääkivate tudengite seas, mis rootsi keelt rääkivad tudengid eelistasid mängida peamiselt Unitas-i või HIFK eest. 1908. aastal pärast tulist arutelu muudeti ühekeelselt soome keeleks, ning selle tulemusena lahkusid paljud rootsi keelt rääkivad liikmed HIFK-sse või mujale.

HJK meeskond mis võitis klubi esimese meistritiitli 1911. aastal

1909 valiti klubi värvideks sinine ja valge, et toetada fennomania liikumist ja jääpallist sai klubi teine ametlik spordiala. Klubi liikus Kaisaniemi väljakult Eläintarha staadionile, aasta lõpus oli Fredrik Wathen sunnitud haiguse tõtti klubi presidendi ametist taanduma ning 1910. aastal sai Lauri Tannerist klubi kõige pikemaajalisem president tänase seisuga. Samal aastal mängiti esimene rahvusvaheline mäng Stockholmi klubiga Eriksdals IF Kaisaniemiis. Esimene meistritiitel võideti 1911. 1915. aastal liikus klubi värskelt valminud Töölön Pallokenttäle. 1916. aastal sai tennisest HJK kolmas ametlik spordiala, ning seda mängiti klubis kuni 1920-ndateni. Soome kodusõja ajal 1918 kaotas HJK kaks klubiliiget, kes mõlemad võitlesid valgete poolel.

Sonera staadion, mis asub Töölö rajoonis, Helsingis.

1921. aastal võideti esimene jääpalli meistritiitel ning järgneval viiel aastal jõudis HJK viiel korral finaali, millest võideti veel kolm tiitlit. Keegel lisati klubi repertuaari 1925, kuid keeglimängijad asutasid oma enda klubi Helsingin Keilaajat juba järgneval aastal. 1928. aastal sai jäähokist ametlik spordiala ja esimese meistritiitel võideti 1929. Soome jalgpalli hakkati mängima liiga formaadis 1930, kuid HJK ei kvalifitseerunud esimesele hooajale. 1931 mängis HJK oma esimese hooaja liigas, kuid hooaja lõpus langesid nad välja.

AIK Fotbolli mängija Nabil Bahoui võitluses HJK ääremängijaga Demba Savage, kahe meeskonna esimeses sõpruskohtumises 2013. aasta märtsis. võitlemas.

Teise maailmasõja ajal kaotas HJK 22 klubiliiget kes teenisid sõjaväes, üheksa langesid Talvesõjas, kaksteist Jätkusõjas ja üks Lapi sõjas. 1943. aastal sai käsipallist klubi kuues ametlik spordiala. HJK võitis järgmisel kolmel aastal ühe hõbe- ja kaks pronksmedalit, kuid edasist edu ei olnud. Käsipall oli HJK esimene spordiala kus osalesid ka naised, naiskond mängis kokku 22 hooaga kõrgeimal tasemel, kus nende parimaks saavutuseks oli neljas koht.

1963 mängis HJK oma senise ajaloo viimase hooaja teisel liigatasandil, võites 22 mängust 20 ja lüües 127 väravat. 1964 võitis värskelt kõrgliigasse tõusnud klubi oma kümnenda meistrivõistluste tiitli, ning järgmisel hooajal mängiti oma esimene Euroopa karika mäng Manchester Unitedi vastu Helsingi Olümpiastaadionil. Helsingi põhine klubi kaotas kokkuvõttes 2:9 ning nad langesid võistlustelt välja.

1966. asstal kindlustas klubi oma esimese karikatiitli alistades finaalis 7000 pealtvaataja ees KTP, tulemusega 6:1. Jääpalli osakond lõpetas tegevuse 1960-ndate lõpus. Viimane ametlik spordiala, Iluuisutamine, lisai klubi repertuaari 1966. aastal, kuid ka see lõpetas 1972. aastal tegevuse. Jäähoki osakond lõpetas tegevuse samuti 1972, ning käsipalli viimane hooaeg mängiti 1978. Sellest ajast peale on HJK olnud ainult jalgpalliklubi, pärast 69 aastast perioodi kus nad olid mitmespordiala klubi.

1998. aastal sai HJK-st esimene, ning siiani ainuke Soome klubi, mis on mänginud UEFA Meistrite Liigas, alistades FC Metzi teises kvalifikatsiooniringis. Klubi teenis oma alagrupis soliidsed viis punkti, alistades Benfica kodus ja mängides korra Kaiserslauterniga kodus ja korra võõrsil Benficaga viiki. Nad kaotasid PSV Eindhovenile kaks korda ja korra Kaiserslauternile võõrsil.

Klubi praegune kodustaadion, Sonera staadion, avati 2000. Kahekümnes meistritiitel võideti 2002 ning 2008. aastal võideti kümnes karikatiitel. 2009 kuni 2014 võideti meistritiitel kuuel korral järjest.

2014. aastal sai HJK-st esimene Soome klubi, mis on mänginud UEFA Euroopa Liiga alagrupiturniiril, alistades Viini Rapidit väljalangemismängude ringis. HJK alistas kodumängudel Torino FC ja FC Kopenhaageni, ning lõpetas alagrupi kuue punktiga kolmandal kohal.[2][3][4]

Klubi tegi 2015. aasta talvel mõningad täiendused, sh. Córdoba ründaja Mike Havenaar, J-league'i mängumootor Atomu Tanaka ja Birmingham City kaitsev poolkaitsja Guy Moussi. Uute mängijatega alustas HJK oma hooaega suurelt, võites Liigacupi, mida nad polnud alates 1998 võitnud. HJK mängis ka oma esimese kohaliku derbi mängu HIFK Fotbolliga alates 1972. aasta aprillist, mäng jäi 1:1 viiki. Siiski, nad ei suutnud oma viimase kuue hooaja edu jätkata, lõpetates 2015. aasta hooaja kolmandal kohal.

Saavutused[muuda | muuda lähteteksti]

Jalgpall[muuda | muuda lähteteksti]

Võitja (27): 1911, 1912, 1917, 1918, 1919, 1923, 1925, 1936, 1938, 1964, 1973, 1978, 1981, 1985, 1987, 1988, 1990, 1992, 1997, 2002, 2003, 2009, 2010, 2011, 2012, 2013, 2014
2. koht (14): 1921, 1933, 1937, 1939, 1956, 1965, 1966, 1982, 1983, 1999, 2001, 2005, 2006, 2016
3. koht (12):1954, 1968, 1969, 1974, 1976, 1979, 1980, 1986, 1993, 1994, 1995, 2015
Võitja (12): 1966, 1981, 1984, 1993, 1996, 1998, 2000, 2003, 2006, 2008, 2011, 2014
2. koht (6): 1975, 1985, 1990, 1994, 2010, 2016
Võitja (5): 1994, 1996, 1997, 1998, 2015
2. koht (3): 1995, 2009, 2012

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. http://www.hjk.fi/V2/palvelut/sonerastadium
  2. Aalto, Seppo ym: Tähtien tarina: Helsingin jalkapalloklubi 100 vuotta. Helsingin Jalkapalloklubi, 2007. ISBN 978-952-92-2062-5.
  3. Tuhkunen, Yrjö: Helsingin Jalkapalloklubi 1907–1957. Helsinki: Laatupaino Oy, 1957.
  4. http://www.hjk.fi/

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]