Heinrich I (Saare-Lääne piiskop)

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Saare-Lääne piiskopist; teiste samanimeliste isikute kohta vaata lehekülge Heinrich I

Heinrich I (surnud 10. märtsil 1260) oli Saare-Lääne piiskop 1234–1260.

Heinrich oli dominiiklane (Jutlustajate Vendade Ordu) liige). Heinrich nimetati Saare-Lääne piiskopi ametisse Rooma paavsti legaat Modena Wilhelmi poolt 10. septembril 1234. aastal.

Vaidlused Saksa orduga[muuda | muuda lähteteksti]

28. veebruaril 1238. aastal avaldas Heinrich orduga lepingu osa piiskopkonna maa-alade loovutamise osas, vastutasuks ühise Lihula linnuse ehitamiseks. Aprillis 1241 sõlmis ta orduga uue lepingu. Heinrich leppis koos Liivi ordu maameistri ja Kuramaa piiskopiga 19. aprillil 1252 kokku Kuldīga lossi (Goldingen) asjus.

Heinrich saavutas 20. märtsil 1254 kokkuleppe Saksa ordu asehalduri Eberhard von Seynega, mida 13. mail 1254 täiendati.

Paavstide soosing[muuda | muuda lähteteksti]

20. novembril 1234 kinnitas paavst Gregorius IX, et Saare-Lääne piiskopkond kuulub paavstliku ülemvõimu alla.

4. septembril 1245 võttis paavst Innocentius IV piiskop Heinrichi ja Saare-Lääne piiskopkonna oma kaitse alla. Paavst kohustas 5. septembril 1245 Riia ja Tartu piiskoppe kaitsma Saare-Lääne piiskopkonda.

Suhted Taaniga[muuda | muuda lähteteksti]

Taani kuningas Abel teatas 8. augustil 1251 oma nõudluste loobumisest Saaremaa ja Läänemaa aladele.

Kapiitli moodustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Heinrich moodustas 1251 Saare-Lääne piiskopkonna toomkapiitli, 1251. aastal üle viidud piiskopkonna keskuses Vana-Pärnus.

Kokkulepe Riiaga[muuda | muuda lähteteksti]

Heinrich sõlmis 12. detsembril 1254 Riia peapiiskopi Albert Suerbeeri ja Kuramaa piiskopi Heinrich von Lützelburgiga vastastikuse kokkuleppe.

Tüli Koluvere vasalliga[muuda | muuda lähteteksti]

28. jaanuaril 1238 kohustas Modena Wilhelm ordut sundima Koluvere lossi vasalle Lodesid (Odewardus ja Heinrich de Lode) kuuletuma Saare-Lääne piiskopile, kes oli KoluvereKullamaa maa-alade isand. Legaadi nõue jäi tulemusteta, mistõttu ordu ja piiskop sõlmisid Koluvere lossi vasalli vastu liidu ning venna põgenesid Koluverest Tallinna taanlaste valdustesse.

Lihula kivilinnuse ja Vana-Pärnu rajamine[muuda | muuda lähteteksti]

Heinrich I rajas koos Liivi orduga ajavahemikus 1238–1242 Lihula kivilinnuse, mis kujunes piiskopkonna ja ordu ühisresidentsiks. Ta rajas 1251 Vana-Pärnu (Perona), kus õnnistas sisse Jeesus Kristuse, Neitsi Maarja ja Evangelist Johannese toomkiriku. 13. jaanuaril 1260 kinnitas paavst Aleksander IV tema valdustena veel Audru, Koonga ja Vana-Pärnu alad.

Privileegi andmine[muuda | muuda lähteteksti]

1256 andis Heinrich Saare-Lääne piiskopkonna kaupmeestele privileegi, millega keelas neilt nõuda tollimaksu.

Surm[muuda | muuda lähteteksti]

Heinrich I suri 10. märtsil 1260.

Allikad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Leonid Arbusow, "Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert".
  • Friedrich Georg von Bunge, "Liv-, Esth- und Curländisches Urkundenbuch nebst Regesten".
Eelnev:
Gottfried
Saare-Lääne piiskop
12341260
Järgnev:
Hermann I