Heini Paas

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Heini Rosilda Paas (sündinud 6. oktoobril 1918 Mõniste vallas) on eesti kunstiajaloolane.[1]

Heini Paas on talupidaja tütar.[1]

Ta õppis Mõniste algkoolis, Valga Ühisgümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis filosoofia teaduskonnas, peaainena kunstiajalugu. Õppejõud olid Sten Karling (lühikest aega), Armin Tuulse ja Voldemar Vaga. Lõpetas ülikooli kunstiajaloolasena 1945. aasta sügisel ja sai ajutise lõputunnistuse. Diplom vormistati ametlikult alles 1948. aastal, kui Moskvast saabusid diplomi jaoks vajalikud kaaned.

1968. aastal kaitses ta Voldemar Vaga juhendamisel kandidaadidissertatsiooni skulptor Ferdi Sannamehe loomingust ja sai kandidaadikraadi.

Töötas 1945. aasta aprillist kuni 1950. aasta oktoobrini koos Voldemar Vagaga ülikooli kunstiajaloo kateedris laborandina. Kuni 1958. aastani töötas bibliograafina Tallinna Keskraamatukogus, seejärel töötas Eesti Kunstimuuseumi skulptuurikogu hoidjana ja juhatas skulptuuriosakonda 1985. aasta oktoobrini.

1939. aasta alguses astus korporatsiooni Indla. Astus 1968. aastal Eesti Kunstnike Liitu.

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Uurinud Eesti skulptuuri ajalugu, kirjutanud monograafiaid skulptoritest ja artikleid EKM-i ajaloost, koostanud skulptuurinäitusi, uurimuslikke näitusekatalooge ja muuseumifondikatalooge. Üle 20 teadustrükise.[1]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti NSV Riiklik Kunstimuuseum. // Eesti NSV muuseumid. Tallinn 1961
  • Ferdi Sannamees 1895–1963. Tallinn: Kunst, 1974
  • Eesti NSV Kunstimuuseumi ajaloost. Muuseumi rajamisest ja tegevusest 1919–1940. // Rkl KM-i kogude teatmik 1979. Tallinn 1980
  • Jaan Koort 1883–1983. Tallinn 1983
  • Herman Halliste 1900–1973. Tallinn: Kunst, 1985
  • Juhan Raudsepp 100: 10. XVII 1896 – 15. XII 1984 [näitusekataloog]. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 1996
  • August Weizenberg 1837–1921. Tallinn: Kunst, 1999
  • Amandus Adamson 1855–1929. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2006

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide. Lk 343

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.