Harry Habel

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Harry Habel (9. aprill 19128. märts 1980) oli Eesti purilendur ja lendur.

Sündis pere kolmest lapsest vanimama Keilas. Lõpetas 1930. aastal Tallinna Reaalkooli. Õppis 1931. aastal Tallinna Õhuasjanduse Ühingu lähetusel koos Richard Tomsoniga Varssavi Lennuklubis harrastuslenduriks. 1932. aastal tegi läbi tagavaraväe lendurite esimese kursuse, kus tema lennuinstruktoriks oli Hans Kitvel. Pärast kursuse lõpetamist määrati reservi.

1935. aasta kevadel lõpetas ta Õhu- ja Gaasikaitse Liidu lennuinstruktorite kursuse. Oli seejärel lennuinstruktoriks kõigil järgnevail liidu korraldatud eralendurite kursustel. 1937. ja 1938. aastal õpetas ta Lennuasjanduse Inspektuuri korraldatud lennukursustel teoreetilist osa ja suvel ka lendamist. Samu ülesandeid täitis ta ka 1938. aastal Eesti Aeroklubi instruktorina. 1939. aastal asutatud Eesti Õhuliinide Aktsiaselts Ago saatis Habeli Saksamaale õppima lendamist reisilennukil Ju-52/3m. Seejärel töötas ta AS Ago liinilennuki piloodina sama tüüpi lennukil.[1] Harry Habel oli firma esinduse liikmena lendur ka Ago esimese Junkers Ju 52 välislennul, mis toimus 27. märtsil 1940 Ülemiste lennuväljalt Stockholmi. [2]

1941. aastal õnnestus Habelil koos paljude teiste eesti lenduritega hoida kõrvale mobilisatsioonist Punaarmeesse ja saatmisest Venemaale. 1942. aastal lõi Habel aktiivselt kaasa Saksamaa relvajõudude mereluurelennugrupi erisalga Buschmann asutamisel, kuhu võeti teenistusse leitnandi auastmes. Õpetas 1943. aasta märtsis alanud lendurvaatlejate kursusel aeronavigatsiooni eriala.

Autasustatud Saksa sõjaliste teenete ristiga (2. klass mõõkadega, 1. september 1943).[3] 1943. aasta oktoobris pidi saadetama Venemaal tegutsenud 127. luurelennugrupi 2. salga ülemaks, kuid põgenes koos paari kaaslasega Soome, kust peagi siirdus edasi Rootsi. [4] Pärast sõda asutas seal plastist täppisdetaile valmistava ettevõtte Harry Habel AB. [5]

Rootsi pagulaseestlaste ajalehe Välis-Eesti (24.03.1980) järelehüüe:

„Nii kolm aastakümmet tagasi ..., sain lehereporterina teiste hulgas tuttavaks noore lendurohvitseriga, kelle nimi oli Harry Habel. Oli parajasti plastmaterjalide võidumarsi ajastu ja ka tema oli asutanud ettevõtte Teknoplast. Hilisematel isiklikel kõnelustel selgus, et ta oli inimene laialdaste huvidega, orbiidiga kaugel väljaspool oma uut kutseala. Tookord kahetses Harry, et ta pole veel Rootsi kodanik ja tal ei lubata oma lennuoskust proovida isegi tavalises sportlennukis, sest äkki lendab ja heidab Moskva peale pommi. Aga tuli aeg, kus Harry lendas jälle, koguni isiklikus lennukis ...“ [6]

Harry Habel ehitas kaks purilennukit, esimese neist juba koolipoisina 1930. ja teise 1935. aastal, mis paraku jäid lendu tõusmata ehitaja majanduslike võimaluste nappuse tõttu. [7] 1936. aastal avaldas Tallinna Õhuasjanduse Ühingu Kirjastus esimese eestikeelse 70 joonise ja 2 tabeliga purilennu käsiraamatu „Purilend“, mille autor oli lendur-instruktor Harry Habel.[8]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. “Põhjakotkad“, T.Kitvel, T. Türk, A.Vercamer, Külim OÜ, Tallinn 2011, lk 330
  2. “ES-AUL Lendas Stokhlmi“.Päevaleht, 28. märts 1940
  3. “Põhjakotkad“, T.Kitvel, T. Türk, A.Vercamer, Külim OÜ, Tallinn 2011, lk 330
  4. Hendrik Arro Eesti lendurid lahingute tules. pdf, lk 32
  5. “Põhjakotkad“, T.Kitvel, T. Türk, A.Vercamer, Külim OÜ, Tallinn 2011, lk 330
  6. „Harry Habeli mälestuseks“, Vello Pekomäe, Välis Eesti 24. märts 1980
  7. “Põhjakotkad“, T.Kitvel, T. Türk, A.Vercamer, Külim OÜ, Tallinn 2011, lk 329
  8. Estotrükk. Tallinn, Suur-Karja 8,1936